Piparkoogikiisu

Lihtsalt vedelen.
Imelik on küll natuke, et mitte midagi tegema ei pea, aga samas hea. Imelik on sellepärast, et on harjumatu.
Magasin kaua, hommikust sõin alles lõuna ajal.
Tegime T-ga piparkooke, mille jaoks Võrust tainast tõin.

Pole küll suurimad kunstiteosed, klasuuri jaoks oleme liiga laisad, aga head on sellegipoolest.
Olen pool päeva "Iiveldust" lugenud, kohati meeldib, kohati pole aga minu jaoks. Samas prantsuse fillina on mu kohustus lugeda prantsuse kirjandust. Eriti põnev kui selle raamatu on tõlkinud inimene, keda tean.

Lumi ei tule...

Homme ongi kauaoodatud aeg käes.
Kui täna lõuna ajal T-ga bussi peale läksime, et linna kinno minna, siis oli väljas tore oktoobrilõpu ilm - natuke jahe, kuid päikseline. Kuna lund pole, siis pole ka õiget tunnet. Õnneks see tunne mis on, on hea. Nii eile kui ka täna on mul olnud väga toredad päevad. Saatsin eile ära oma selle aasta viimase essee, kuidagi väga hea ja vaba oli.
Läksin trenni, tegin aeroobset, et põletada Võrus söödud kaloreid. Kaal püsib stabiilsena, mis on hea, sest toidu koha pealt ma endale midagi ei keela ja jõulude ajal ongi eesmärk hoida sama kaalu. Allavõtmine oleks enesepiinamine kõigi nende hõrgutiste juures, mida praegu pakutakse.
Kodus sättisin end koos hõõgveini, mandariinide ja poolelioleva salliga T arvutitooli "Red 2" vaatama. Mis siis, et keskpärane film, lahe oli ikkagi. Polnudki tükk aega korralikku actionit näinud. Väga mõnus oli olla kui kuhugi kiiret polnud ning mingi tähtaeg kukil ei istunud.
Sain teada, et minu kingipakkimisoskused ei ole vahepeal paranenud. Tuleb jääda kinkekottide juurde.

Ootavad omanikke.

Täna oli väga kiire päev. Hommikul läksime jälle trenni ning vaevalt jõudsime pooleks tunniks koju, kui hakkasime jälle linna minema. Käisime T-ga Kääbiku teist osa vaatamas. Esimene oli parem, kuid ega ei tunne, et teine oleks ajaraiskamine olnud. Ootan juba kolmandat, et näha kas on parem või halvem.
Nüüd tuleb hakata traditsioonilist jõulufilmi "Visa hing" vaatama. Selle peale peaks küll jõulutunnet rohkem kui küll tekkima.

Oh kuusepuu

Täna tõi isa kuuse tuppa ja nagu eile plaanisin, siis läksin seda appi ehtima. Natuke juba tekkib küll seda jõulutunnet, kui üle laua teise tuppa piilun ning värvilistes tuledes kuuske vaatan.
Me oleme samu ehteid kasutanud sellest ajast, kui ma pisike olin ja enne seda olid vähemalt osad ehetest mu isa omad, ka ajast, mil ta noor oli. Mulle väga meeldib see vanaaegne hõng, mis neil juures on ja me ei plaanigi uusi ehteid osta.

enne

pärast (kass valvas, et töö saaks korralikult tehtud)

üks mu lemmikehteid

ja teine

Kass oli kuidagi tusane, et teda pildistasin.

Nüüd tuleks veel piparkooke teha ja lumi võiks ka jätkuvalt maha tulla.

Tuleks lumi...

Olen jälle Võrru jõudnud ning ettevalmistanud homse viimase tööpäeva sellel aastal. Tunne on päris hea, selline läheneva vabaduse tunne. Vabadust küll tegelikult ju pole ja tuleb hakata jaanuari eksamiteks valmistuma, kuid vähemalt saab oma aega rohkem ise planeerida.
Sain täna natuke infot oma poolelioleva tekstilingvistika essee kohta ja tundub, et olen õigel teel. Rootsi keelega sain ühele poole ja täitsa oma jõududega. :)
Homme on plaan peale tööd raamatukogus käia ja sealt Sartre'i "Iiveldus" ja Butori "Modifikatsioon" võtta. Kuna need meil prantsuse kirjanduses see aasta läbi on käinud, siis võiks lugeda. Loodan selleks aega leida jõulude ajal. Ah, küll saab. Vähem arvuti taga istumist lihtsalt.
Imelik on küll, et nädala pärast on jõulud, aga maa on must mis must. Ei, mitte imelik, vaid kole ja kurb. :(
Tahtsin nii väga see aasta lumelaternat ja lumememme teha nagu väiksena. Mida vanemaks saan, seda enam igatsen seda aega. Mäletan, kuidas meisterdasin kunagi aeda lumest hobuse, tegin tema juurde ka laterna. Viisin talle õhtuti kaerateri ja panin küünla põlema.
Tuleks vähemalt kerge lumesadugi nagu sel päeval, kui T-ga kesklinnas kuuske vaatamas käisime.

Isa tõi täna kuuse. Homme hakkame seda kaunistama. Ütlesin kohe, et tahan sellest osa võtta. Tõenäoliselt teemegi seda kahekesi, aga vahet pole :) Ja õhtul lähen kultuurimajja jõulukontserdile.

Veel jõulutunnet

Jätkuvalt püüan luua jõulumeeleolu. Põletan küünlaid, kaunistan-koristan tuba, kuulan nii inglise kui ka prantsuse keelseid jõululaule. Isegi jõulukinke käisin ostmas. See aasta ma ikka üldse ei kiirusta nendega, osa on veel ostmata ka.
Sain isalt imehea Ali Wicki lõhnaküünla, õunalõhnalise. Kogu tuba lõhnab ka peale küünla kustutamist järgmisel hommikul :) Ise meisterdasin kolm vasakpoolselt küünlaalust.

Ostsin endale uue Maybelline'i hiti - Brocades küünelaki. Astusin sellega hästi natuke ämbrisse, sest tegelikult tahtsin lillat või kuldset, aga kuldset Selveris polnud ja kui pärast mitmendat käiku seda värvi nägin, siis ekslikult arvasin, et see ongi see lilla. Tegelikult on ikka päris punane. Samas praegusel ajal on see väga ilus ja pidulik. Järgmisena tahaks vist hoopis mustade litritega lakki. Leidsin pildi ka rohelisest...ja küll see oli kena, aga poes pole veel näinud.
Pilt pole minu küüntest. Liiga pime oli toas, et neid pildistada, aga tulemus on sama, ehk natuke tumedam, sest lakkisin kaks korda.

Eile hakkasime koos T-ga trennis käima koos. T käis juba varem, aga minul on jõusaali paus olnud. Tegin endale siis varajase jõulukingi selle kuukaardi näol. Muidu on kõik hea, aga see varajane ärkamine on raske ikka. Tänagi tõusin 7.30 (kell on 8.09), aga ei saa kuidagi laua tagant liikuma. Võtan eesmärgiks vähemalt 4 kg alla saada. Seda poleks küll vaja, aga samas on 5-ga algav number minu puhul päris reaalne, pluss see oleks ka natuke nagu eksperiment. Olen juba aprillist-maist peale samas kaalus püsinud, mis on väga hea. Vahel on küll hirm, et olen juurde võtnud, kuid tuli välja, et see siiski pole nii.

Püüan jõuda ära ka viimased koolitööd enne jõule. Täna on rootsi keele testide esitamise tähtaeg ning 23daks on vaja üks essee teha, millega vähemalt alustanud olen.

Jõulumeeleolus

Mulle tuletati täna meelde, et ma pole kuu aega blogi kirjutanud ja nii see on tõesti. Vahepeal juhtub liiga palju ja siis ei oska kuskilt peale hakata. Nüüd tuli siis aga mõte, et näitaks kuidas mina pühadeaega veedan. Jõulud mulle väga meeldivad. Ma ei ole küll see inimene, kes novembris juba kingitusi ostma jookseb, ka praegu ei ole veel ühtegi ostetud, kuid see-eest on kõik peas välja mõeldud. Esimesel detsembril kaunistasin aga oma toakese ära, et meeleolu õigeks ajaks tekkida jõuaks. Ostsin enda voodisse uue voodikatte, mida juba ammu oli vaja. See pole küll jõuluteemaline, kuid ometi väga ilus, ka T oli sellega rahul. Minu meelest annab toale ikka väga palju juurde.

Et ilusas voodis oleks mõnus lesida, siis öökapil on tervislikud maiustused.

Aknakaunistus töötab alates sellest ajast, kui ta sain ehk 7ndas klassis.

Veel maiustusi

 Isetehtud kotike kuhu päkad peaksid kommi tooma, aga ju olen paha laps olnud, et nad midagi toonud veel pole :/

Tegime täna T-ga pika jalutuskäigu linna. Tahtsin väga kuuske näha, kui väljas juba pime on. Mul on hea meel, et Raekoja platsi kujundus on see aasta pea samaks jäetud, mis eelmisel. See on väga ilus. :) Tegime ka natuke jõulušopingut T tarbeks. Mina ise pean ka ikka millalgi enda omi tegema minema. Äkki järgmisel nädalal.

accessoarer och skor

Rootsi keele oskus paraneb jõuliselt. Saatsin täna isegi rootsikeelse smsi ning loodan, et varsti suudan ka natuke rääkida. Just lõpetasingi ühe osa harjutusi ning otsustasin, et lõpuks kirjutan siia ka midagi.
Sain eelmisel nädalal juurde väikse hunniku uusi ehteid. Osad tulid otse Hiinast, osad läbi Soome H&M-i, aga ikkagi Hiinast.
Neid Hiina asju, mis Mariga tellisime, ootasime juba suvest peale, aga kuna üks pakk teel kaduma läks, siis tuli teist oodata. Natuke pettusin, sest üks kaelakee, mis pidi olema hõbedane, tuli hoopis väga kuldsena. Kaelas jääb see kena, kuid kardan, et värv kulub maha ja siis ei kõlba see enam kuhugi.

Lemmikasi on see underbart (suurepärane) earcuff. Väga äge näeb välja kõrva küljes.

Vahelduseks suurtele ja pilkupüüdvatele kõrvarõngastele sain ka sellised armsad ja väiksed:

Viimasel ajal olen hakanud kandma ka rohkem sõrmuseid ning nüüdki täiendasin oma kogu kahe võrra.

Kõik need asjad on tellitud aliekspressist.




Sõbranna Kädi käis aga Soomes ning küsis mult, kas tahan sealt ka midagi. Tahtsin küll 3 asja, kuid saada oli vaid kahte: komplekt väikeste kõrvarõngastega (kuna mul on palju lisaauke kõrvades, siis neid aeg-ajalt ikka kulub) ning meresinised sukapüksid. Viimastest pole pilti teinud.

Ning kõige viimaks muretsesin endale ka uued sügis-kevadised jalanõud, millega praegu veel väga hästi käia saab.

Tavaliselt ma punast värvi ei kanna (välja arvatud oma peas), kuid mõtlesin, et sellised kingakesed oleks päris kena vaheldus ning annaks mu tavaliselt musta-sinise-hallikasrohelisele kirjule outfit'ile midagi juurde.

Täna käisime Mariga Humanas ning sain sealt kaks asja endale ning ühe asja T-le. Mul on üks disainiplaan jälle ning püüan seda lähiajal teostama hakata.

Pärlitest krae uuendus

Eelmisel talvel võtsin käsile ühe esimese suurema käsitööprojekti ning sellest sai niisugune moodustis:

Tookord mõtlesin ikka, et peaasi, et ise tehtud ja püüdsin mööda vaadata faktist, et see pärlitest krae on väga lopergune ja mitte eriti kena.
Eelmisel nädalavahetusel võtsin kätte ja harutasin pool lahti. Kena soe kampsun ju, tahaks ikkagi kanda. Täna sain uue krae täielikult valmis. Ka T kiitis heaks. :) Kui väga hästi pole aru saada, siis nüüd on ümber kaelaaugu pärlitest kolmnurgad.

Sügismelanhoolia

Pidasin juba plaani see blogi ära unustada. Mul ei ole ideid, viitsimist või aega ja siis imetlen neid moe-blogijaid, keda vahel jälgin, kellel on veel rohkem teha kui minul, aga ikka jõuavad.
Tegelikult ei ole toimunud ka midagi erakordset. Pole midagi pildistanud, midagi uut ostnud (va kaks uut Maybelline küünelakki) ega kuskil käinud.
Kui peaks siiski midagi mainima, siis seda, et mul on natuke uuem soeng. Nüsisin ise tuka endale ning tegin tagant lühemaks. Kädil lasin üle teha, sest ma ise pole kuigi kannatlik enda osas ja kartsin kannatamatusest asja ära rikkuda. Täna lasin ka oma kõige viimast tatood natuke korrigeerida. R arvas küll, et poleks vaja teha, aga ma ikka tahtsin. Ma nüüd ei teagi, kas sai parem. Ega sellest niikuinii enne aru ei saa kui nädala pärast.
Enamus päevi möödub arvuti taga koolitööd või palgatööd tehes. Püüan leida aega ka kodus trenni tegemiseks, kuid ikkagi on kõik muutunud kuidagi rutiinseks. Järjest rohkem tunnen, et tahaks kuhugi ära... Ei taha seda sügist koos külma ja poriga. Ei taha ärgata pimedas ja koju jõuda pimedas. Praegu ei ela ma õnneks enam üksi ja ma arvan, et see teeb enesetunde kõvasti kergemaks, et on kellega koos olla õnnelik ja õnnetu, kellele oma päevast rääkida, oma unistustest ja muredest. Ehk aitab see ka sügise üle elada.
Madal enesehinnang ja rahuleolematus annab jälle tunda, aga ma siiski loodan, et see on kõik selle sügisese melanhoolia süü ning läheb ikka üle.
Loodan näha homme Marit ja ülehomme Kreetet. Ma arvan, et see teeb head, kui vahel natukeseks koolist ja tööst eemale ning toast välja saan.
Kuulsin mõnda aega tagasi ühte lugu, mis kohe meeldima hakkas ja siiamaani meeldib. Paneb unistama soojatest suveõhtutest, mahedast tuulest, viljapõldudest ja päikeseloojangust :)

More stuff, more knowledge

Laupäeval jätkasin oma premeerimist esimese töö ja ülikooli kuu puhul. Käisin Võrus Humanas, kus oli 50 sendi päev. Sain sealt 4 toredat asja, millest ühe võtsin ka Tartusse kaasa, sest sellega olid mul omad plaanid.
Selline lihtne tumepruun sviiter.

Ostsin Marilt pronksjaid neete ning lisasin pluusile veidi efektsema välimuse.

 Ise ka ikka pidin poseerima :D

Täiendust sai ka minu küünelaki kollektsioon:

Selveris on praegu väga head pakkumised, nii 1.90 oli vist lakk. Igal juhul on need minu meelest väga kvaliteetsed lakid ning kuna olen suur küünelaki kasutaja, siis ei kahetse seda ostu.
Kuna mul on viimasel ajal olnud käsil oma "kodu" ehk siis toa uuendus. Täna toodi siia koguni mööblit juurde, siis ostsin omalt poolt ka midagi, mida olen tegelikult ammu tahtnud. Olen küll siin 7 aastat elanud, aga musta pesu kogun ikka riidekapi põhja kilekotti. Täna ostsin ära mustapesukorvi.
Mulle meeldivad väga need ornamendid ning ka värv kuigi praegu on kuidagi väga sinine roheka tapeedi taustal.

Nüüd aga asjade juurest teadmist juurde.
Eile oli küll produktiivne päev. Tegin ära akadeemilise kirjutamise kodutöö, rootsi keele harjutused, lehekülje diskursuse analüüsi ja tekstilingvistika raamati kokkuvõttest ning lugesin ka katalaani keeles "80 päevaga ümber maailma". Täna jätkasin diskursuse analüüsi kokkuvõttega. Sain poolteist lehte juurde, kuid poolest raamatust ei saa üldse aru :S Ma ei tea, mis sellega saab. Maht on tegelikult täis, kuid kõigest olulisest ma ikkagi rääkinud pole. Rootsi keele testid tegin täna ära. Marike kontrollis veel üle. Hea tunne on küll, et natuke juba oskan :) Ja et õhtu liigseks lebotamiseks ei muutuks alustasin Stanislas-André Steemani artikli kokkuvõttega krimiromaanide teemal prantsuse keeles. Huh...aga kaugele ei jõudnud, sest kell on palju ja telekast tuleb üks Jason Stathami film.

Väiksed preemiad

Täna sai mul esimene töökuu täis ning oli aeg end premeerida. Ma ei saanud tagasi Tartusse sõita ning seega premeerisin end siin Võrus. Käisin juba eile natuke poodides ringi vaatamas ning täna läksin ja ostsin endale hunniku uut ilusat pesu. Mida muud üks tütarlaps soovib :D
Leppisin eile Sarah'ga kokku, et teeme midagi. Saime kell 17 kokku ning läksime ühte kohvikusse. Meil on siin üks päris tore koht Muffin. Ma ise polnud seal varem käinud, aga jäin väga rahule. Ei olnud väga kallis. Võtsin ühe latte ja mangokoogi. Meil oli oma privaatne ruum koos suure diivani, patjade ja küünaldega. Väga õdus. Kujutan ette, et eriti mõnus on seal talvel hõõgveini juua, kui akna taga lund sajab. Sarah on maatüdruk. Ta küsis, kas meil on Eestis palju loomi st lehmi, lambaid, kitsi. Mulle meenus, et meil on päris linnas ühe murulapi peal lambad ning viisingi ta neid vaatama. Päris naljakas oli. Lambad kogunesid rivvi ja vahtisid meid väga uudishimulikult. Edasi jalutasime Tamula äärsel promenaadil ning Roosisaare sillal. Pidin tunnistama, et seal oli väga ilus. Hoolimata sellest, et ma Võrus elada ei taha, on siin ikkagi päris kena. Kõndisime uuesti kesklinna ning seal peatus meie kõrval üks auto ning vene aktseniga mees küsis teed bussijaama. Ma ei oska teed juhatada ja tavaliselt polegi ma seda pidanud tegema. Hiljem sain aru, et seletasin talle päris keerulise tee kokku kuigi oleks ka lihtsamalt saanud. Umbes kümne minuti pärast peatus järgmine auto. Wales'ist päris abielupaar küsis teed Kubija hotelli. Olin väga prantsuse keele lainel nii, et minu tee juhatamine nägi välja umbes nii "You have to go tout droit and then you turn à droite". Neil oli kaart nii, et selle pealt sain päris hästi õiget teed näidata. Päris naljakas oli, et ühe päeva jooksul mult kaks korda teed küsiti.
Saatsin Sarah sinna, kus ta elab. Ta läheb järgmise nädala lõpus tagasi Prantsusmaale. Väga kahju. Ta on väga armas ja tore. Ehk saan talle kunagi külla minna.
Nüüd peaks hakkama tööd tegema. Ostsin töö kergendamiseks siidrit, kuid samas võiks täna ju ka puhata ja lihtsalt kõik asjad homseks lükata :P

Veel koogitegu ja rahulolu

Eile oli minu armsa T sünnipäev. Kinkisin talle kui suurele filmisõbrale 3 Cinamoni kinkekaarti ning karbi beseesid. Kahjuks neid PÄRIS õigeid ma ei leidnud. Olen neid Võrus näinud nii, et peakski teinekord sealt tooma. Tuli meelde, et me ei avanud seda karpi ning praegu tekkis mul nende järgi täitsa korralik isu :P
Plaan oli ka välja sööma minna, kuid kuna tegemised lükkusid hilisemaks ning teisipäeva õhtul pole kohad väga kaua lahti, siis jäi seekord kahjuks minemata.
Olin aga meisterdanud talle koogi, mida koos veiniga minu juures sõime.

Juba väliselt  tuli see väga uhke ning ka maitse on mõnus.
Kasutasin sellist retsepti: http://kokkama.blogspot.com/2013/08/sokolaadine-juustukook-mille.html
Toorjuustu asendasin kohupiimaga, sest see on odavam ning kuna kreeka jogurt, müsli ja šokolaad on niigi kaloririkkad, siis valisin rasvatu kohupiima, et natukenegi kasulikum oleks. Šokolaadi panin ka 200g mitte 300g. Kaunistuseks kasutasin kookoshelbeid ning minu meelest sobivad need šokolaadi ja kohupiimaga väga hästi. Viimasel ajal on mulle hakanud väga meeldima sellised koogid, mida küpsetama ei pea. Kuna minu elektriahju kasutamise peale siin ka hästi ei vaadata, siis tulebki vist rohkem selliseid asju tegema hakata.

Eile mõtlesin, et kas see on normaalne, kui kõik läheb hästi. Ma usun ise, et olen üldtuntud pessimist. Kui keegi küsib, kuidas mul läheb ja ma ei taha hädaldada, kui halvasti kõik on, ütlen lihtsalt "käib kah" või "nii nagu ikka". Aga viimasel ajal olen hakanud ütlema, et mul läheb hästi ja mitte viisakusest, vaid tõesti sellepärast, et mul lähebki hästi. Jah, mul on palju teha, aga ma naudin väga seda, mida teen. Olin eile täiesti vaimustuses, kui sain kätte oma rootsi keele õpikud, millega pean hakkama iseseisvalt töötama ning katalaani keele materjalid. Kuna selles aines hakkavad tunnid olema korra kahe nädala jooksul, siis pean palju ise tegema. Terveks semestriks pidin valima endale ühe raamatu, mida lugeda püüan. Valisin Jules Verne'i "Le volta al món en 80 dies" ("80 päevaga ümber maailma"). Olen mitu korda filmi näinud, seega teema on tuttav. See on mingi lihtsustatud variant algajatele. Ma ootan juba tõsiselt, millal saan seda lugema hakata. Lisaks ootab mind üks prantsuse keelne belgia krimiromaan. Selle lugemist ma niiväga ei oota, sest selle peale pean eksami tegema jaanuaris. Aga sellega on veel aega ka.
Kurta võiks selle üle, et külm on või et raha pole, aga ma ei tee seda. Panen soojemad riided selga ning ootan esimest päris korralikku palgapäeva.
Kuna mul on frankofoonsete maade kirjanduse loenguni üle kolme tunni aega, siis nüüd võikski olla paras aeg, et natuke katalaani keele õpikut uurida, võib-olla mõni rootsi keele harjutus teha ning siis üle lugeda kolm peatükki, mis kirjanduses tänaseks ühest romaanist lugeda jäid. Olen neid korra juba lugenud eelmisel nädalal, aga tahaks ikka enne tundi meelde tuletada.

Something I would call productive

Mul oli üle tüki aja täna (või siis juba 4 minutit eile) selline päev, kus jõudsin teha väga palju erinevaid asju: nii tööd, ülikooli asju, kodutöid, shopata, trenni kui ka lihtsalt lõõgastuda.
Saime Mariga juba enne lõunat linnas kokku ning käisime vaatamas, mis poodides pakutakse. Mul pole küll mitte midagi vaja, aga ometi leidsin paar asja, mida palgapäeval tahaks. :P
Edasi läksime Tsink Plekk Pange teed jooma ning nuudleid sööma. Ma käisin panges viimati söömas oma 22 sünnipäeval ja sellest on juba tükk aega üle aasta möödas. Kuna ma üldse väga vähe välja söön, siis oli tänane väga tore vaheldus. Ma polnud ju Marit ka päris kaua näinud. Nüüd hakkan rootsi keelt õppima ja siis on meil põhjust rohkem kohtuda :)
Aeg läks jube kiirelt. Pidin 16.15ks koju jõudma, et siin üht loengut kuulata. Enne jõudsin aga Jyskis käia ja ikka midagi osta. Praegu on mul plaan osta rohkem asju enda koju, mitte endale selga. Eelmisel nädalal sain juba voodipesu ja ühe kena punutud korvi, kuhu oma tibistuffi paigutada. Täna ostsin kokkupandava kasti, kus hakkan hoidma pesu.

 Pidin riidekappi rohkem ruumi tegema, kuna mulle tuleb varsti kaasüüriline. Võtsin seega kasutusele ühe riiuli, mida olin siiani kasutanud kilekottide hoidmiseks. Täitsa lõpp kui palju neid sinna oli aastatega kogunenud. Igakord, kui midagi kodus ära olen koristanud, on nii hea tunne :)
Oma loengu sain kuulatud. Tekstilingvistika ja diskursuse analüüs on tõesti väga huvitav aine, kuid kahjuks praegu veel natuke segane. Loengutest saan aru, kuid mitte ühest raamatust, millest pean kahe nädala pärast kokkuvõtte tegema. Õnneks olin tubli ja hakkasin juba eile lugema, nüüd on aega, et seda seedida ja aru saama hakata.
Nüüd peab aga küll tuttu minema. Homne päev tuleb veel tihedam.

Le Consolateur

Kolmapäeva õhtul olin teel Võrru, kui mulle helistati ja paluti mu abi.
Nimelt olla Võrus üks prantslanna, kes oli sattunud haiglasse. Ta ei osanud sõnagi eesti keelt ning eriti hästi mitte ka inglise keelt. Kuna ta on nooreke (18-19) ning väga tagasihoidlik ja hirmul, siis paluti mind appi, et tuleksin temaga rääkima. Talle tehti operatsioon ning keelebarjääri tõttu ei saanud ta päris hästi aru miks. Bussijaamast viidi mind otse haiglasse. Sarah nägi ikka väga halb välja, pluss tal olid suured valud. Püüdsin talle selgitada, et kõik saab korda ja ta ei pea muretsema ning, et järgmisel päeval tunneb ta end paremini. Üks õde tuli rääkima, mis süste ta saab, pidin talle seda juttu ümber tõlkima nii, kuidas oskasin. Väga kahju hakkas temast, pisike habras neiu. Ta oli tulnud alles kuu alguses Võrru vabatahtlikuks ning juba nii ruttu siis sellisesse olukorda sattunud.
Lubasin järgmisel päeval tagasi tulla.
Peale tööd võetigi mind jälle kaasa ning minu ja teiste meeldivaks üllauseks oli neiu end ise riidesse saanud panna ning nägi kõvasti parem välja. Ajasime juttu, otsisin talle välja prantsuse keelse nimetuse tema haiguse kohta ning andsin oma meili aadressi, et ta mulle kirjutaks, kui midagi soovib, kasvõi oma emakeeles suhelda.
Teised inimesed, kes minuga olid arvasid, et ju ta ongi sellepärast rõõmsam, et ma temaga rääkisin ja teda rahustasin.
Ka eile käisin teda vaatamas. Käisime haigla ümber metsas jalutamas. Ta ütles, et tahab koju tagasi minna (muidu pidi 9 kuud siin olema). Ma saan temast täiesti aru, aga väga kahju, et ta ei jõudnudki siin elada ja talle selline kehv mälestus jääb. Leppisime kokku, et kui ta järgmisel nädalal veel Võrus on, siis kohtume veel.
Mulle räägiti et neljapäeva hommikul olid õed haiglas muudkui küsinud, et kus on see inimene, kes keelt oskab ja temaga räägitud saab (mina :D). Eks mul oli ikka päris kasulik tunne ja ka väga hea tunne, et sain kedagi natuke aidata. Ma ise sain taaskord rääkimist harjutada ja ma väga loodan, et ta siiski ei lähe veel kohe ära ning saan temaga ikka veel kokku. Tore neiu on.

Töö, kool, koristamine ja ämblikud

Töö, kool, koristamine ja ämblikud - need on selle nädala märksõnad.
Vaatasime T-ga reedel "Arachnophobia" filmi. Avastasime, et see tuli USA täpselt minu sündimise päeval välja ning mõtlesime, et ju see on siis mingi märk. Et ehk on seal vastused minu hirmu vastu või saan hirmust üle, kui seda vaatan :D
Ma isegi julgesin vaadata osa filmist. Ainult 2-3 korda võpatasin. Lõpus jälgisin juba päris huviga mehe ja ämbliku vahelist võitlust. Ma pole õnneks / kahjuks näinud pärast seda filmi ühtegi kaheksajalgset nii, et ma ei oska öelda, kas teraapia mõjus.
Kooli asjad pean tänasega korda saama, st ained lõplikult ära valima. Sain täna ühele rootsi keele virtuaalkursusele, kus ise õpin, teen ülesanded, saadan ära ja saan 6 EAP-d. Mul on väga hea meel selle üle. Saan jätkata ka katalaani keelega ning peaks ka selle eest punkte saama. Registreerin ennast maha ka osadelt ainetelt, sest jätkuvalt on hirm, et elu muutub liiga raskeks. Ja tegelikult, kui ma niikuinii eriala tahan vahetada, siis pole vahet, mis aineid ma täpselt teen.
Ja koristamine...ma ei tea, kuidas ühele inimesele saab nii palju pahna koguneda nagu mulle. Tegelikult tean, et on hullemaid ka, aga mul on komme kõik asjad, mida ei raatsi ära visata pista kuhugi karpidesse ja neid siis ignoreerida. Täna hakkasin osasid karpe läbi uurima ja sain korralikult rämpsu ära visatud. Puhastasin ka riiuleid ning püüdsin sinna ruumi teha. Natuke parem tunne on ikka :)

Polka-Polka-Polka Dots

Ja nüüd tuleb siis see teisel teemal postitus. Kuna see on teemal tibistaff, siis ma tegingi eraldi jutud.
Käisin õhtul Selveris homseks paari asja ostmas ning jäin peaaegu juhuslikult küünelakke vaatama. Imestasin just, kuidas Selveris on Maybelline'i Colorama küünelakid odavamad kui Prismas, kui nägin seda ühte lakki, mida olen tahtnud sellest ajast peale, kui kuulsin, et see varsti Eestisse tuleb. Proovisin seda isegi ühel loosimisel võita, kuid ei läinud õnneks. Palusin Maril Rootsist otsida, kuid ta ei leidnud. Nüüd sain selle ometi kätte.

 Tulemus jäi ka selline nagu olen piltidelt näinud. Mulle ei meeldi eriti lakid, kus on mõned sädelevad terad sees, kuid mustad ja valges täpid rohelise laki sees on väga huvitav. Lisaks kuivab see lakk kiiresti ning püsib kaua peal. Mulle kingiti suvel Maybelline'i punane küünelakk ning see on ka veel nädal pärast värvimist ilusti peal.

Kosmeetikat ma eriti ei kasuta (ainult peitepulk, tumepruun silmapliiats, põsepuna, huulepalsam/pulk ja kulmufiksaator), kuid küüned on mul alati lakitud. Olen sellega nii harjunud, et kui ka vahel mõne päeva ilma olen, siis on kuidagi alasti tunne. Kui ma meigist ei hooli, siis küünelake võiks mul küll palju-palju olla.

Eile sattusin üle pika aja Hot'i second-hand'i. Pole endale kaua riideid ostnud ega tunne ka millegi järgi vajadust. Eile sain endale sealt siiski 2 euro eest ühe päris kena särgi ning 2.40ga kaelakee.

Mulle meeldib selle särgi krae ning ka materjal on väga mugav seljas.

Kaelakee oli pigem impulsiivne ost. Tegelikult ma ei tea, kas või kui palju seda kannan. Praegu vaatan-mõtlen natuke, kuid üks plaan on see ka edasi müüa. Kee on küll väga ilus, aga ma pole kindel, et see minu stiil oleks. Värvid on samas küll minulikud.

The Conjuring

Kuna mul on täna mitmest asjast kirjutada, siis teen ka mitu postitust. Esimene on mu eilne kinoelamus.

Eile õhtul oli meil T-ga plaanis minna kinno filmi "The Conjuring" vaatama. Ma ei ole ikka veel õudusfilmide fänn, kuid treileri järgi tundus see olevat film, mille peale võiks raha panna küll. Mulle meeldis, et filmi tegevus toimus 70ndatel. Tegelaste riietus, atmosfäär, värvid mõjusid minu jaoks paremini kui filmides, mille tegevus toimub praegusel ajal. Patrick Wilson ja Vera Farmiga on väga hea näitejapaar. Nad meeldisid mulle nii eraldiseisvate tegelastena kui ka koos. Film oli piisavalt pikk, et tegevus jõuaks areneda. Sündmused toimusid paraja kiirusega. Mis ei meeldinud, oli see, et filmis oli päris mitu ehmatavat kohta. Mulle kohe üldse ei meeldi filmid, mis ongi vaid sellele üles ehitatud. Mulle meeldivad õudusfilmides need kohad, kus hakkavad paljastuma mingid saladused nt miks mõnes majas kummitab, kes seal varem elasid, mis nendega juhtus, miks mõni tegelane käitub nii nagu ta käitub. Need kohad on minu jaoks põnevad. Selles filmis oli õnneks ka sellist põnevust. Lisaks on vaimude ja deemonite teema filmides niikuinii millegipärast jubedam kui sarimõrtsukad või mutandid. Võib-olla sellepärast, et vaimud ja nende maailm on midagi sellist, mida me ei näe (ja tegelikult ei tea ka, kas olemas on). See on inimeste jaoks tundmatu. Me ei saa seda kontrollida.
Kuna film algas 22.30, siis oli juba päris öö, kui kino lõppes. Jalutasime koos T poole ning ütlen ausat, et üksi ei oleks ma julgenud kuhugi minna. Mul on elav kujutlusvõime. Isegi praegu, kui seda blogi kirjutan, olen end vähemalt korra ringi keeranud, et veenduda, et ikka olen üksi.
Ma ei usu eriti vaimudesse, aga samas ma ei hakkaks kindasti mitte ka nt naljapärast neid välja kutsuma, et näha, mis saab ja kas üldse midagi saab.
Seda filmi soovitaksin vaadata. See on igasmõttes päris hea film. Mina nautisin ka neid hetki, kus ei toimunud otseselt midagi jubedat.

Aga mis häält siis teeb rebane?

Ma arvan, et sellest saab varsti hitt.
Selle sügise lemmiklugu. No kidding.

Garnier "Oh so matte"

Kuna oma töö pärast pean igal nädalal paar päeva Võrus olema, siis otsustasin, et ka sinna on vaja mõned vajalikud vahendid osta, näiteks näokreem. Muidu kasutasin Lumene Basic Blue päevakreemi, kuid ükskord oli võimalus tellida endale tasuta Garnieri kreemitestrid ning neist hakkas väga meeldima kreem, mis muudab naha matiks. Mul on kombineeritud näonahk ning tihti hakkab see päeva jooksul läikima. Praegu saab selle kreemi Maksimarketis ja vist ka Konsumist Säästukaardiga 4.90 eest.

Mulle meeldib selle konsistents. Väga pehme ja kerge, muudab naha hästi pehmeks. Kirjas on, et see on parabeeni vaba (nagu ka Lumene kreem, mida kasutan), kuid ma olen lugenud artikleid sellest, kuidas mõni looduskosmeetika pole üldse nii looduslik, kui väidab ja siis ei oskagi arvata, kas kõik kreemid, kuhu on "parabeeni vaba" peale kirjutatud, ikka on seda. Ma loodan, et on. Igatahes see kreem muudab naha tõesti matiks ning tulemus kestab õhtuni (kui näo ära pesen ja öökreemi peale panen).

Päris esimene koolipäev

See esimene päev ei läinud eriti nii, nagu lootsin. Kaks nädalat olin arvamusel, et teisipäeval algavad tunnid kell 8.30. Täna kell 8.30 kooli jõudes kinnitas aga sekretär mulle, et esimene tund ei alga kohe kindlasti mitte nii vara, vaid alles 10.15. Tulevikus on see hea, aga täna oli küll tobe tunne. Ega midagi teha polnud. Koju ei viitsinud tulla. Võtsin hoopis kohvi ning jalutasin natuke linnas. Esimene tund oli akadeemiline eneseväljendus, mida annab üks eelmisest aastat tuttav prantslanna. Õppisime kirjavahemärkide panekut prantuse keeles. Eks täna pidigi lihtne tund olema. Samas ega keegi pole meile neid õpetanud ka ja kuna see süsteem on natuke teine, siis on kasulik teada.
Lõunat sööma tulin koju ning kella 14ks läksin kirjandusse. Kuna viimati oli mul kirjanduse loenguid teisel aastal, siis oli päris huvitav ning usun, et läheb veel huvitavamaks. Ma küll pole eriline kirjanduse inimene. Lugeda meeldib küll väga, kuid kardan avalikult midagi analüüsida, sest tunne on, et äkki minu mõtted on valed. Siiamaani olen aga ometi kõik analüüsid päris hästi teinud ning ehk läheb ka seekord ikka hästi. :)
Peale kooli tulin natukeseks jälle koju, kuid siis sõitsin jälle rattaga linna (kokku 6 korda täna edasi-tagasi). Sain eile endale "rebasekoti", sest peaksin magistrirebane olema :D Seal oli üks tasuta pääse vabalt valitud treeningule TÜ Spordihoones. Täna oli mul aega ning pääse kehtib vaid kuu lõpuni seega otsustasin selle ruttu ära kasutada. Sain proovida ühte trenni, kuhu olen tahtnud juba ammu minna ning ma ei kahetsenud. Esimest korda oma väheste aeroobikakogemustega sain ma tantsukavast aru, sain selle selgeks ning nautisin seda. :) Kui hommikune arusaamatus vahele jätta, siis on päris hea päev olnud.

Tere jälle, kool!

Pooleteise nädala jooksul oli mul täna juba teist korda üllatus, et oi...ma olen nüüd magistrant. Tundub kuidagi väga tähtis ja uhke. Täna oli mul osakonna infotund. Ma ei tundud ennast üldse tähtsa ja uhkena. Kardan juba ette, et selle nädala jooksul tekkib mul kuule korral tunne, et mul pole aimugi, mida ma teen. Ja siis veel töö ka, kus ma küll loodan väga, et seda tunnet ei teki ja ma saan kõik 10 korda aru, et olen õiges kohas. Pidin hakkama töö kohta blogi pidama. Kreete tegi ettepaneku, et see võiks privaatne olla ning nii ma teengi. Seega kui keegi mu seda blogi lugevatest sõpradest soovib ka teist blogi lugeda, siis tuleb mulle teada anda.
Sügisilm andis endast ka mulle korralikult märku. Olin eile rattaga teen T poole, kui mõned minutid enne kohale jõudmist sain paduvihma kaela. Vaevalt olin tuppa jõudnud kui rahet sadama hakkas. Terve õhtu oli imelik tunne ning kartisin, et jään haigeks. Ega täna targem polnud. Lõuna ajal koju tulles tundus hea ja soe, isegi higistama võttis. Ei hakanud siis soojalt riidesse panema. Kahetsesin seda tugevalt. Infotunnis käik oli väga ebameeldiv. Võtsin kodus sooja vanni ning loodan nüüd, et ikka pääsen mõnest vastikust külmetushaigusest.

Sügisene

Pidin täna jälle töö asjus Võrru tulema ning avastasin, et mitte kuskil mujal, et tekki mul nii tugevat sügise tunnet. Kasvuhoone on täis tomateid, õunapuud aias paksult õunu täis ning toas ühepajatoidu ja õunakoogi lõhn.

Panin eile kokku kena-sügisese komplekti:

Pluus MNG (second hand)
Teksad Motivi (secon hand)
Kingad SHU
Kott Humanast
Käevõrud Liisalt
Kõrvarõngad Glämmilaadalt

Olen oma tutvusringkonnas vist üks väheseid, kes sügist ei oota. Juba praegu muutuvad asjad pingelisemaks ning ma kohe üldse ei usu, et sügisel midagi muutub. Võib loota, et saan end lihtsalt kooli ja töö lainele ning asjad muutuvad kergemaks tänu harjumusele.
Samas on elus praegu ka midagi hästi head: üks inimene, kes mind õnnelikuks teeb. Ma usun, et tänu sellele heale tundele ning rõõmule suudan ka pingetest jagu saada ning asju kergemalt võtta.

DIY ehtehoidja

Kui päeva jooksul midagi päriselt käegakatsutavat valmis teha, siis võib ikka rahul olla küll. Ma ei tea, kas see idee tuli millalgi eile või täna hommikul, aga igatahes kui Võõpsust bussi peale istusin, siis oli mul kindel plaan, et tahan täna endale ehtenagi, hoidja, raami vms teha. Mul on päris palju ilusaid kõrvarõngaid, kuid need on segamini kahes karbis ning tihti kannangi vaid 2-4 paari, sest need on jäänud kas laua-öökapi peale vedelema või on karbis kõige peal. Korraks mõtlesin, et ostan ehtehoidja, kuid siis sain aru, et mul on ju tegelikult endal vahendid selleks olemas (va raam) ning milleks ma raiskan kõvasti raha, kui võin ise endale teha midagi originaalset ning päris enda oma. :)
Lõikasin siis A4 akvarelliploki küljest ära tagumise papist osa, värvisin selle akrüülvärviga üle, püüdsin maalida ka kaunistusi, kuid kahjuks ei olnud mul häid pintsleid enda käes ning muster sai natuke lopergune väriseva käega tehtud. Mingi suvalise superliimiga liimisin kuivanud papi külge pitsi. Käisin õhtul veel ka Jyskis ning sain sealt 3.79 eest ilusa raami. Tulemus on siin:

Kui raam täidetud sai, siis tegelikult tuleb välja, et joonistust polegi eriti näha.

Nüüd on mul hea ülevaade vähemalt osadest ehetest. Järgi jäävad veel klõpsuga ning ilma konksuta (pulgaga?) kõrvarõngad.
Olen oma tööga väga rahul! :)