le BD

Tintirin-Tintin

40% oma prantsuse ajaloo kursuse hindest sain täna kätte. Ma ei arva, et minu etteaste väga hästi läks, sest närv tuli ikka sisse. Mitmes kohas pidin oma sõnu parandama ja lõpuks parandas Caroline ise mul ühte nime. aga vähemalt on tehtud ja rohkem ei pea sellepärast muretsema. Küll tulevad uued asjad.
Anna teatas täna, et muutis Belgia kultuuri eksamit. Varem oli vist Clotilde'i süsteem seal, et suulise osana tuli teha 45 minutiline ettekanne. Huh! et see ära muudeti. Õnneks ma ei teadnud sellest ka varem, seega ei saanud ette närvis olla. 45 min oleks ikka jube palju üksinda rääkida. Tänane 25 minutit kahe peale oli täiesti piisav.
Suulise osana tuleb meil talle teha nii 10 min privaatne "ettekanne" mingil teemal. Ehk siis mingi küsimustele vatamine või arutlemine mingil teemal. Kirjalik osa on koomiksi (le bande dessiné = le BD) analüüs.
Jah, Belgia ühiskond ja kultuur on lihtne aine seekord ning mulle meeldivad väga Tintin'i koomiksid, kuid minu tähtsate kooliasjade tabel on selline nüüd: bakatöö ja akaeemiline kirjutamine, kirjalik-suuline eneseväljendus, ajalugu, tõlkimine (that's a shame, et see nii kaugel on)...tükk maad tühja maad...katalaani keel ja see poolakt, mida eile maalima hakkasime.
Täna võtsin siis aega ja lugesin natuke ühte Tintini juttu, mida juba eile natuke alustasin. Meil on terve pikk nimekiri teoseid, mida tuleks lugeda. Need on nii vahvad ja põnevad...on ju lihtsalt supper, kui koolitöö tegemine on tore ja lõbus :) Aga ometi ei viitsi või leian midagi tähtsamat teha. Samas ilma lugemata ei pruugi see eksam sugugi tore ja lõbus olla.

Tintin&co (helesinises keskel on peaegelane)
Minu isiklik lemmik on kapten Haddock (vasakul, päris äratuntav). Nagu me eelmisel nädalal rääkisime, siis endise meremehe ja napsilembese koleerikuna on tal päris kirev sõnavara. Kuna aga Tintin on mõeldud nii täiskasvanutele kui ka lastele, siis ei saa seal "les gros mots" (roppusi) kasutada. Nii, et kui kapten vihastab, siis karjub ta kas väljamõeldud sõnu või selliseid, mille puhul saab küll aru, et need on solvavad (bandiit, imbetsill, piraat, ketser, tuhvel), kuid samas ei ole ju ka... Mina igatahes kavatsen küll kedagi kunagi "ektoplasmaks", "brontosauruseks" või "güroskoobiks" sõimata.

Fashion meets Fitness ja muud põnevat

Suure õppimise vahel tuleb endale ikka vahel präänikut ka pakuda. Eilne oli ikka kohe õige magus.
Käisime Kädiga Taskus Fashion meets Fitness üritusel. Kuna igaüks sinna ei pääsenud ja üritus toimus peale poe sulgemist, siis tundsime end päris VIPidena (mis siis, et tegelikult oli sinna saamune väga lihtne). Pakuti siidrit ja tikuvõileibu, õlut ja puuvilja. Toimus moeshow koos akrobaatide ja breikaritega. Lisaks olid igalpool allahindlused ja ega ka mina päris tühjade kätega ära ei tulnud.
Seda, mida otsisn, näitan paari päeva pärast ;)
Kahjuks pole mul endast jälle pilti. Jäin oma riietusega väga rahule ja tundsin, et olen täiesti õiges kohas hoolimata sellest, et see osa moeshowst, mida vaatasin, ei olnud VÄGA eriline. See oli Tasku oma poodide esitlus ja kuna ma niikuinii olen enamvähem tuttav nende asjadega ja sellega, mis praegu in on, siis ei olnud "wau" effekti. Aga breigipoisid olid vahvad. Iga suvaline jorss, kes käib viisakalt riides ja tõesti oskab tantsida, saab kohe minu silmis punkte ja polegi enam nii suvaline. Olen alati imetlenud naisi, kes postitantsu teevad (ikka korralikku ja sellist, kus on lihaseid ja oskusi vaja)....aa..ei..ei teinud poisid postitantsu eile :D Lihtsalt üks ronis Tasku lae alla mööda posti ja siis hüppas sealt nt alla...natuke enne lavale kukumist peatas end jalgade abil kinni. Vat see oli "wau". Muid vigureid tegi ka..ja võimles seal üleval. Tahaks sellest video leida..pilte mul ka praegu pole. Ma ei leidnud, et neid kuskil üleval juba oleks.
Ma loodan, et selliseid üritusi tuleb veel, sest mulle tõesti-tõesti väga meeldis. :)

Täna oli mul hoopis teistmoodi huvitav.
Panime Kreetega teist päeva ajaloo esitlust kokku. Ei kujuta üldse, kuidas sellega läheb, aga loodame, et Caroline jääb ikka rahule. Eile tegime seda natuke koolis ja siis Ruunipitsas. Täna kutsus Kreete mu endaga korpi. Ta on ühes korporatsioonis väga aktiivne ning võttis minu kui külalise nende majja kaasa. Mulle on alati jäänud tunne, et see seal on midagi hästi suletut ja salajast. Mind on ka kutsustud sinna, kuid ma olen aru saanud, et ma ei suudaks nii palu oma aega selle peale panna. Seda ei tohi ju võtta kui kohustust. See on midagi, mis jääb kogu eluks. Pealegi on mul palju sõpru juba väljaspool ülikooli, kellega tahan aega veeta. Mulle meeldib niisama kodus olla, telekat vaadata. Pluss elan kesklinnas natuke kaugel. Ja juba oma iseloomu tõttu ei sobiks ma sinna.
Täna sain aga näha korporatsioonimaja seestpoolt. Kuna ma pole kindel, kas tohin sellest lähemalt kirjutada (siiski nii salajane minu jaoks), siis jätan selle enda teada, mis seal põnevat oli. Aga põnev oli see küll.

See ei ole eriti põnev, et hakkasin täna jälle lõpuks ometi bakatööga tegelema. Kirjutada midagi ei jõudnud. Lugesin näiteid üle, vahetasin osa välja, otsisin elemente, mis võiksin aidata analüüsi teha. Ehk homme saab sellega pihta hakata. Ma kardan ikkagi, et ei saa valmis ja kool jääb juunis lõpetamata. :/

Bof!

Seltsielu töötab küll sellel nädalavahetusel, aga loomulikult on mul just praegu ka kõige rohkem koolis teha. Püüna elueest lõputööga kuhugi jõuda, kuigi alles esimene osa on kokkukirjutamisel. Teisest ei tea midagi. 13. märts teeme Kreetega ühe prantsuse ajaloo presentatsiooni ususõdade kohta. Kolm päeva olen püüdnud sellega tutvuda (ja ikka veel pole kõike läbi jõudnud).
Samas on hästi tore, et olen nii lühikese aja jooksul saanud oma kõige paremate sõpradega aega veeta.
(Kuni siiani kirjutasin eile st pühapäeval. Nüüd on juba esmaspäev. Kädi kutsus eile külla ja jätsin kirjutamise pooleli. Ma ütlesin, et seltsielu töötab.)
Igatahes, neljapäeval läksin kohe peale õhtust maalitundi Mari poole. Nii hea ja mõnus oli. Ta oli mulle korraliku õhtusöögi teinud (pasta bolognese ja tomati-avokaado-lehtsalati salat).
Ta tegi minust pilti ka. Kaua pole tehtud..mulle ei meeldi enam nii väga pildistamine kui varem.

Viimase 12ga sõitisn kodu poole. Otsustasin Prismas käia. Selle aja sees, kui seal olin, algas lumetorm. Tõesti tore algus märtsile. Aga mul ei olnud üldse tore nii koju kõndida, et suu ja silmad lund täis olid.
T tuli mulle natukeseks külla. Jäi ühest bussist maha ja tuli siia järgmist ootama. Mul poleks sellest midagi olnud, kui ta olekski siia jäänud, kuid ta ei tahtnud minu õppimist segada (olin just katalaani keele harjutused välja võtnud).
Laupäeval käisin BodyPowerBody aeroobikas, kus ma ei teinudki marki maha. Päris hea oli isegi.  Õhtul pidasime Pille ja Aivo sünnipäeva. Oli ka tore nagu loomulikult alati on, kuid eks siis kui üliemotsionaalsed inimesed kokku saavad ja natuke napsu võtavad, siis tekkivad aeg-ajalt ka draamad. Õnneks need saime lahendatud.
Seekord oli mul ka laupäev ära planeeritud. Vaatasime T-ga Eesti Laulu, sõime nachosid, mille juurde tegime korraliku kastme (hapukoor, mingi spets pulber ja avokaadopüree), juurde jõime Old Tbilisi veini. Ja jälle oli väga tore ja mõnus. Ainult Grete Paia oleks võinud võita.
 Ning tore oli ka eile Kätuga jutustada. :)

Aga nüüd ei ole enam väga tore.
Ma absoluutselt ei saa aru, mida ma selleks ajaloo presentatsiooniks tegema pean. Caroline saatis just vastuse, et minu allikas on liiga pikk ja neid peab rohkem olema ja üldse vist netti kasutada ei tohi. Ma ei tea. Homme tahab ta mind ja Kreetet näha.
Baka värk vist natuke edeneb. Pean esimesele osale kokkuvõtte kirjutama ja siis mõned parandused tegema.
Kui keegi oskab määrata määrsõna  juba (kas ajamäärus või rõhumäärus), siis oleks tore. Mina ei saa aru.
Aga täna ma neid asju ei tee. Tuju on paha. Tahan hoopis lamada voodis ja TVd vaadata ja mitte mõelda asjadele, mida pean veel tegema.
Ja üksi ka olla ei taha. See üksilduse tunne rikub ikka nii palju ära. Muidu võiks must veel mingit asja olla.