Friday, May 24, 2013

le doute ou non le doute

Täna hakkasin ma vist esimest korda ühes osas endas kõvasti kahtlema. Ja selles osas pole niisugust asja kunagi juhtunud.
Plaan on täna Pille ja Aivoga Indifesti asju vaatama-kuulama minna. Kuna täna Joonatan ka esineb, siis seda tahaks ma eriti näha. Tahtsin end siis natuke üles ka lüüa, st kanda riideid, mida pole tükk aega või üldse mitte kandnud. Mul on meeletu garderoob, vist kõige suurem oma sõbrannadest, aga ikka ja alati olen silmitsi probleemiga, et mitte midagi pole selga panna. Täna leidsin aga just palju komplekte, mida pole kandnud, aga mis on niii-nii lahedad. Samas tekkis mitme puhul küsimus, et kas see on lahe. Paneks pildid, kui oleks võimalik täispikkuses teha, kuid tõsiselt !? ma olen alati uskunud oma heasse stiilitajusse. Vahel küsitakse mult isegi nõu, mida selga ja kokku panna, kuid nüüd olen ise hädas ja ei usalda oma maitset.
Aga äkki see ongi nii, et kui ühte kohta tuleb juurde, siis teisest läheb vähemaks?
Kooli koha pealt olen enesekindlam, sest kolm ainet seitsmest olen A saanud (teisi ei tea), isegi see hirmus ajalugu läks täna enamvähem (kui ma töökäsust õigesti aru sain).
Enesekindlusega on mul alati probleeme olnud, aga MITTE oma riietumise osas. Tihti ma küll ei viitsi midagi huvitavat välja mõelda, aga kui viitsin vaeva näha, siis on tulemus tavaliselt väga lahe. Täna jäin ka ikka lõpuks rahule. Ei pingutanud üle, kuid samas ei torka ka vist kohe silma.


Enesekindlus on suur ka maalimisega. Käisin nüüd neli päeva Konrad Mäe ateljees poseerimas, kus praegu õpetab Heldur Viires (Eesti maalikunstnik ja raamatugraafik). Tõin eile enne poseerimist oma selle semestri parima töö koolist ära (õpetaja tahtis seda enda jaoks ka pildistada) ning siis kui hakkasime rääkima Helduriga, millega mina ka tegelen, näitasin talle maali. Kartsin küll, et mis ta mu algaja kohta ütleb, aga ta oli täitsa vaimustuses. Lasi hiljem ka oma õpilastele näidata ning rääkis, et oh, Anna on prantsuse filoloog ja maalib ka sinna juurde. Eks ma olen siis ise ka uhke :) Ajan ninagi natuke püsti, aga samas tean, et küll ta varsti jälle vastu maad vajub. Las ma naudin natukenegi, muidu olen ainult õnnetu ja arvan endast halvasti.



Monday, May 20, 2013

Just minu tüüpi ajalugu

Mul on reedel ajaloo eksam. Seega peaksin õppima ka ajalugu ja ma tõesti õpingi. Juba teist päeva loen põhjalikult ühte rasket raamatut, jätan meelde nimesid ja aastaarve, viin kokku erinevaid sündmusi ja ideid. Paraku see, mida ma loen ja õpin on sellist sorti ajalugu:





Vähemalt on ajalugu.

Mõtlesin, et peaks püüdma jätta erinevaid poliitilisi sündmusi meelde seoses moemaailmas toimuvaga, kui muidu ei saa. Näiteks, et Napoleon III ja tema naise Eugénie ajal sai alguse haute couture, mida arendas ka Worthi moemaja. Samas oli Napoleon III ajal Prantsusmaal teise keisririigi aeg. Kasutusel oli franc, mis oli käibele võetud juba 1799 (pärast majanduskriisi) ning ees ootas sanitaar-majanduslik kriis 1868-1900 koos Ühendriikidest tulnud bakteriga, kes veiniistandusi hävitas.

Tegelikult meeldib mulle väga ajalugu, aga mitte kõik teemad. Antiikajalugu on väga huvitav, igasuguseid naistega seotud teemad, sotsiaalsed teemad. Paraku meie õpime põhiliselt poliitikat ja sõdu (igasuguseid kriise). Ma usun, et tegelikult oleks võimalik ka need põnevaks muuta, kui neid osata õigesti esitada. Keskkooli ajalootunnid olid kindlasti põnevamad kui praegused.

See moeajaloo raamat tekitab minus väga suure soovi ise meisterdada ja teha. Eile õhtul tegingi ühed teksad lühikseks, kuid minu jalas need ikka kenad välja ei näe. Peaks siiski seelikute ja kleitide juurde jääma.

Mõni pilt veel, mis näitab minu kondilisust (leidsin ka pilte 2011-2012 aasta sügisest ja kevadest, olin tõesti priskem, aga seda ei näita):



Saturday, May 18, 2013

Bikiinid ja grill

Või siis ainult bikiinid...
Viiest eksamist on tehtud reaalselt kaks ja pool. Maalide hindamise saan ka ilusti läbi ja akadeemiline kirjutamine tuleb semestri (st bakatööst) ..seega kaks ja pool on veel teha. Täna otsustasin ilusat ilma...JAH ilusat ilma nautida ning isegi mitte koju minna.
Läksin hoopis Mari-Mammule suvilasse külla. Plaan oli end ära grillida ja siis ka kana grillida. Tegelikult jumet saime ikka. Üle poole tunni oli palavat päikest ning voolavat higi. Edasi tuli vaheldumisi non-stop äike ja vihm. Koos Mariga polnud üldse nii hirmus, kui muidu. Üksi kardan isegi korteris olla. Tarmo ja Lauri pidid ka suvilasse tulema, et grillida, kuid Lauri ei tahtnud selle ilmaga välja tulla ning isegi koos Tarmo abiga ei saanud me grilli tööle (nagu hiljem targast internetist lugesime, siis pidi lõkke tegemine äiksega ohtlik olema, sest suitsusammas sisaldab osakesi, mis elektriga kokku ei sobi). Ju siis oli see märk, et polegi vaja. Praadisime kanašašlõkki pannil ning sõime koos kartulisalatiga. Oli ka hea.

Enne vihma





KittyKittyKitty

Bikiinirinnahoida: H&M
Püksid: GinaTrocot + minu enda disain
Earcuff: telimus Hiinast

Mari telefonis on veel pilte ja neid vaadates olin ikka päris üllatunud. Ma olen NIII kõhn. Üleeilse seisuga kaalusin 63 kg. See tähendab, olen aastaga võtnud alla 6 kg. Enamus sellest läks selle aastaga ning pärast seda kui hakkasin jõusaalis käima. Praegu pole küll 2 kuud käinud, püüan ise jooksams käia iga päev ning kodus trenni teha. Söögiga kokku ei hoia...võib-olla magusat söön natuke vähem ning kuna majanduskriis ka tunda annab, siis ostangi vähem ja söön VÕIB-OLLA vähem. Ma ise ei ütleks, et vähem ja ikka pastat ja riisi ja kartulit, kuid ka aedvilju päris palju. Kaal igatahes väheneb. Peaks otsima pildi eelmisest aastast.

Nüüd olen Raadio 2 Eurovisiooni lainel. Laule ei kuula..uni on peal. Soome võiks võita.

Thursday, May 16, 2013

Päevikud ja muud

Ideid mul on olnud ja ju tuleb edasi ka, aga internetiblogimisest vist ikka asja ei saa. Vahel olin päris edukas ja eelmine aasta oli seda ju vaja, et kirjutaksin, kuidas Prantsusmaal läheb.
Täna tegin uuesti algust vihiku-päevikuga. Käisime maalitunni raames Viltuses Majas Enn Põldroosi näitusel ja esimesel korrusel oli miski Eesti kaasaegne "kunst"..näitus "Luuserid". Seal olid üleval ühe naise originaal päeviku sissekanded, kus ta rääkis oma eneseleidmisest ja seksuaalsest ärkamisest. Juures olid pildid. Üks naine küsis, kas ja miks peab sellist asja kõigile näitama. Nimelt rääkis see naine, kuidas ta 42 aastaselt sai aru, et talle meeldivad naised ja tegelikult on ilmselt alati meeldinud, kuid ühiskond ja omad hirmud on selle alla surunud. Need pildid, mis juures olid, olid tema kehaosadest, põhiliselt rindadest. Ma vist olin ainus, kes seal olijatest kõik lehed läbi luges. Siis ma mõtlesingi, et ehk aitab kirjutamine mul enda mõtetes selgust saada. Seda enam, et ma tegelikult ei räägi kellelegi, mida mõtlen ja tunnen. Ma olen lihtsalt ostustanud, et ei taha rääkida. Kindlasti lähen tagasi psühholoogi juurde nii pea, kui akadeemiline puhkus läbi saab. Asi on selles, et ma tahan rääkida inimesega, kes saaks mulle anda objektiivset nõu, mitte lähtudes teadmistest minu või minu probleemide kohta. Või siis ei taha ma üldse nõu...paraku kiputakse seda andma ka küsimata. Kirjutasin tasuta saadud Zebloki vihikusse kaks pikka lehekülge ja siis oli käsi liiga krampis, et jätkata. Seda on see arvuti kasutamine teinud.
Põhimõtteliselt oleks mul üles riputada pilte oma uutest DIY asjadest, kuid pole viitsinud võtta fotokat ja pilti PÄRISELT teha. Seega mingit ilu-moe blogijat minust ei saa. Las see jääb teistele. Või siis ehk kunagi, kui tõesti suudan end kätte võtta. Üks inimene ütles mulle eile, et küll minu peale ikka pööratakse pead...tema kohe märkas, et teised vaatavad kui mööda lähevad :D Ma ainult naersin ja tõdesin, et ju ma siis olen nii ilus. Ma ei tea...mina ei saa aru, kas olen nii huvitav või eriline. Aga võib-olla olen? :)

Kuidas veeta neljapäeva õhtut mitte produktiivselt (veel)?
Täna peaks üles pandama prantsuse-eesti tõlkeeksam, mis tuleb homseks ära teha. Siiamaani pole seda veel tulnud. Õppisin katalaani keelt laupäevaseks eksamiks. Parandasin bakatöö vormistust (mis on nüüd siis ametlikult 87 lehte :S ). Tõesti, kui ma teaks, et see eksam tuleb alles kell kaksteist üles, siis ma valaks kohe klaasi veini täis ja vaataks mõnda Johnny Deppi filmi. Tean ühte kohta, kust saab igasuguseid filme prantsusekeelse pealelugemisega (originaalkeel on õnneks üldse ära võetud). Vaatasin Palgasõdurid 2 nii uuesti läbi. Jah, poleks seda eksamit, siis vaataks vaheldumidi Deppi ja Jason Stadhami ja siis vesistaks ja jooks veini ja oleks õnnetu, et mina selliste meestega kokku ei puutu.

Thursday, May 2, 2013

Internetist

Plaanisin tegelikult näidata pilte oma uutest re-disani töödest, kuid juhtusin just nägema ühte videot ja lugema artiklit ameerikalsest Paulist, kes loobus terveks aastaks internetist.
Ma ei hakka seda ümber jutustama, link on siin:

http://www.theverge.com/2013/5/1/4279674/im-still-here-back-online-after-a-year-without-the-internet?fb_action_ids=10201189004791044&fb_action_types=og.likes&fb_source=other_multiline&action_object_map={%2210201189004791044%22%3A521339817924332}&action_type_map={%2210201189004791044%22%3A%22og.likes%22}&action_ref_map=[]

Tegelikult olen ise mõelnud sama asja peale või vähemalt internetikasutamise vähendamise peale. Minu päev algab 98% juhtudest sellega, et panen arvuti tööle. Ma ei vaata eriti telekat, kuid arvuti töötab kogu aeg. Ma ei ole usin Facebooki kasutaja, pigem teen seda passiivselt. Olen kogu aeg online, kuid ma ei jaga, ei laigi, et kommenteeri. Ja alati ma ka ei räägi inimestega, kes minuga räägivad. Miks ma siis seal üldse online olen?
Ma olen mõelnud, et kui raske oleks praegusel ajal näiteks ülikoolis, kui ei kasutaks interneti..veel hullem, kui ei kasutaks arvutit. See poleks võimatu, kuid kindlasti päris raske. Kõik asjad laetakse ju netti üles, infot on väga lihtne kätte saada, trükkimine käib kiiremini kui kirjutamine. Mul on üks õppejõud, kes tahab saada kodutööd prinditult, juba see on tüütu.
Kuna ma ei ole internetis suhtleja, siis ma ei saa seda süüdistada oma eraeluprobleemides. Ma püüan ikka võimalikult palju oma sõbrannageda päriselt kohtuda. Tegelikult isegi väldin nedega netis suhtlemist, kui just väga vaja midagi öelda pole. Aga tõsi on see, et ma eelistan väljas käimise asemel arvutist sarju vaadata. Selle tõttu on mul ka ehk jäänud mõned raamatud pooleli. Sarja jälgida on kergem kui lugeda.
Praegu on mul muidugi ka lõputöö ning aega vähe. Ma ei hakka süüdistama internetti asjades, mida ma pole jõudnud teha. Praegu jääb see kooli taha.
Üks mu sõbranna loobus Facebookist ning tema elu on täiesti normaalne. Ma pole küll kuulnud, et ta tunneks sellest puudust. Ma veel võtan hoogu.
Sõidan nädalavahetusel Võrru, et saada mingit vaheldust oma igapäeva rutiini. Praegu on mul plaan, et võtan kaasa koolitöö, mis on paberil..ehk siis mida ei pea netis tegema. Püüan kokku saada sealsete sõpradega. Võtan küll arvuti kaasa...nii igaks juhuks, kuid püüan suhelda vanematega rohkem.
Kuna mu lõputöö hakkab valmima ja ma just ei PEA täna sellega tegelema, siis tegin plaani, et kui peale 18 koolist jõuan, proovin mõne oma maali ära lõpetada ning "Kääbikud" üle pika aja lugeda. Ja praegu, enne kooli, lähen jooksma. Jah, plaanid on head. Ma loodan, et suudan neid järgida ka. :)