Friday, October 25, 2013

Sügismelanhoolia

Pidasin juba plaani see blogi ära unustada. Mul ei ole ideid, viitsimist või aega ja siis imetlen neid moe-blogijaid, keda vahel jälgin, kellel on veel rohkem teha kui minul, aga ikka jõuavad.
Tegelikult ei ole toimunud ka midagi erakordset. Pole midagi pildistanud, midagi uut ostnud (va kaks uut Maybelline küünelakki) ega kuskil käinud.
Kui peaks siiski midagi mainima, siis seda, et mul on natuke uuem soeng. Nüsisin ise tuka endale ning tegin tagant lühemaks. Kädil lasin üle teha, sest ma ise pole kuigi kannatlik enda osas ja kartsin kannatamatusest asja ära rikkuda. Täna lasin ka oma kõige viimast tatood natuke korrigeerida. R arvas küll, et poleks vaja teha, aga ma ikka tahtsin. Ma nüüd ei teagi, kas sai parem. Ega sellest niikuinii enne aru ei saa kui nädala pärast.
Enamus päevi möödub arvuti taga koolitööd või palgatööd tehes. Püüan leida aega ka kodus trenni tegemiseks, kuid ikkagi on kõik muutunud kuidagi rutiinseks. Järjest rohkem tunnen, et tahaks kuhugi ära... Ei taha seda sügist koos külma ja poriga. Ei taha ärgata pimedas ja koju jõuda pimedas. Praegu ei ela ma õnneks enam üksi ja ma arvan, et see teeb enesetunde kõvasti kergemaks, et on kellega koos olla õnnelik ja õnnetu, kellele oma päevast rääkida, oma unistustest ja muredest. Ehk aitab see ka sügise üle elada.
Madal enesehinnang ja rahuleolematus annab jälle tunda, aga ma siiski loodan, et see on kõik selle sügisese melanhoolia süü ning läheb ikka üle.
Loodan näha homme Marit ja ülehomme Kreetet. Ma arvan, et see teeb head, kui vahel natukeseks koolist ja tööst eemale ning toast välja saan.
Kuulsin mõnda aega tagasi ühte lugu, mis kohe meeldima hakkas ja siiamaani meeldib. Paneb unistama soojatest suveõhtutest, mahedast tuulest, viljapõldudest ja päikeseloojangust :)