Päikseline smuuti ja vihmase ilma programm

Kaks päeva on pea kogu aeg sadanud. Praeguseks on ometi järgi jäänud ning ehk on ka homme parem ilm. Enamuse eilsest ja tänasest veetsin kodus. Tõin üleeile raamatukogust mõned teosed, mida olen tükk aega lugeda tahtnud ning tegin algust "Vihurimäega". Peab ütlema, et tegu on tõesti hea teosega või noh, hea tõlkega, sest kui lugeda Inglise kirjaniku eesti keelde tõlgitud teost ei saa öelda, et loeme Brontët, loeme siiski tõlget. Ma pole veel päris poole peal seega ei saa öelda, mis ma tervikuna arvan. Hirmus on lugeda, kui õelad ja kurjad inimesed üksteise vastu võivad olla, aga samas....selline on elu. Õelust ja ahnust on olnud varem, on praegu ja on ka edaspidi. Lihtsalt kõik ei puutu sellega sama palju kokku.
Üks mu lemmiklaulja, Kate Bush, on romaani põhjal ka laulu teinud: 

Järgmisena võtan käsile "Uhkuse ja eelarvamuse", seejärel "Edevuse laada" ning lõpuks V. Nabokovi "Lolita". Tundub, et suvi möödub põhiliselt Inglise kirjanduse seltsis (v.a viimane teos). Mul on tegelikult tunne, et olen "Lolitat" varem lugenud, aga inglise keeles ning siis kui olin Prantsusmaal. Kui lugesin sisu tutvustust, siis tulid mõned asjad ikka väga tuttavad ette. Põhiliselt lugesin küll seal Bret Easton Ellist, kuid olen 98 % kindel, et olen ka Nabokovit varem lugenud. Kui raamatud läbi, siis vaatan ka filmid ära, et oleks hea võrrelda (ja ka näha kui palju minu peas tekkinud kujutluspilt kohtadest ja inimestest klappis).
Täna alustasin ka uuesti maalimisega, sain küll vaid tausta tehtud, sest seda tuli mitu korda üle teha, kuid algus on olemas :)
Samuti jõudsin välja lõigata uue seeliku ning selle külje pealt kinni traageldada. Masina taha pääsen alles homme. Plaanime nimelt Tõnisega koos Võrru sõita. Vähemalt täna hommikul ennustati kolmapäevaks päikselist ja sooja ilma. Siis oleks väga mõnus kuskil roheluses peesitada.
Selleks, et peesitades kena välja näha asendasin täna kaks söögikorda smuutidega. Hommikul sõime avokaado-banaani-peterselli smuutit (ka Tõnisele maitses). Õhtuks tegin banaani-pirni-aprikoos smuutit õuna-kaneeli jogurtiga. Sai mõnusalt hapukas ja värskendav ning kenasti kollane.

Natuke värve halli ilma ja hallikasse tujusse

Eile oli viimase aja parim ilm. Mitte tilkagi ei sadanud ning oli päris soe.
Millegi pärast oli mul ometi tuju kehv, kuid püüdsin end kuidagi rõõmustada ning erinevaid tegevusi leida, mis enesetunnet paremaks teeks.
Otsustasin olla värviline ning teha ka värvilisi asju.
Ilm soosis seeliku kandmist ning sain ometi enda õmmeldud maksiseeliku selga panna.

Kuigi tundub, et lähiajal seelikukandmiseks rohkem ei lähe siis ostsin ikkagi uue riide valmis. Kuna praegu on aega, siis miks mitte oskusi värsketena hoida.

Aeg teha maniküüri. Tellisin Oriflame'ist kirsiekstraktiga kätekreemi. Sellel on väga mõnus ja värskendav kirsilõhn. Natukenegi suve :) 

Järjekordsed küünekleepsud, mis mulle Prismas silma jäid. Mulle meeldib väga neeru/kurgi muster ning need värvid on vahvalt suvised.

Vasaku käe tulemus. Parem sai veidi teistsugune, kuid kahjuks on saa ma vasakuga teha pilti nii, et käsi ei väriseks.

Ning lõpuks roheline smuuti. Olen nende kohta lugenud ning imestanud, kas tõesti sobivd puuviljad ja maistetaimed kokku. Vahel isegi ei suuda uskuda, et mõned kooslused võiks hästi maitsta. Eile tuli ikka tahtmine midagi järgi proovida. Ostsin siis kaks banaani, avokaado ja peterselli. Lisasin natuke maasikajogurtit ja piima, et vedelam oleks ning tulemus oli uskumatult hea. Ma tõesti poleks arvanud, et nii maitsva toidu saan. Petersell on minu jaoks olnud ikka kartulisalati kaunistus ning "soolane" taim, kuid  banaani-avokaado segu sees ei olnud ta peaaegu üldse tundagi. Kuna pool avokaadot ning ka peterselli ennast jäi veel alles, siis teen täna uuesti ning annan ka Tõnisele maitsta.

Jaanipuhkus

Sellel aastal veetsin jaanipäeva Võõpsus Tõnise perega. Mulle meeldib seal väga. Juba eelmisel aastal meeldis mulle suvine Räpina külastus. Seal on rahulik, roheline, palju ruumi. Ka seekord oli väga tore kui vaid välja jätta jahe ilm ja vihm. Kahjuks ei saanud nii palju väljas olla kui oleks tahtnud, kuid ega sellepärast jäänud traditsioonilised jaanitegevused tegemata. Saime väljas grillida ning mina sain proovida esimest korda elus grillitud vahukomme. Üldiselt jätavad need mind külmaks (kui nad grillimata on). Võin süüa kui kuskil on, aga ise ostma ei hakka. Kui ma aga selle valge pehme pallikese oksa küljes kuumaks ajasin, siis ei tahtnudki enam midagi muud süüa. See on tõeliselt hea maiustus. Pealmine kiht läheb krõbedaks ning sisu jääb vedelaks. Kuna sealiha ma ei söö ja kana ei olnud, siis minu põhisöögiks olidki vahukommid :D

Jaanituld käisime Suure-Veerksus tegemas, kuid see sai päris niru. Vihma sadas ju.

Teisipäeval oli õnneks päris kena ilm ning läksime Räpinasse paadiga sõitma. Sain ka natuke aerutada, aga parem oli ikka lihtsalt istuda ja loodust nautida.

Musitempel

Kuna ma olen lootusetult kassihaige (nagu mulle vahel öeldakse), siis tuli ka kõik ettejuhtuvad miisud üles pildistada. Minniga olime seekord täitsa suured sõbrad :) Ronis ise paar korda süle ning magas minu ööd meie juures.

Suure-Veerksu kiisu. Minu jaoks on ta Miu, mis oligi varem tema nimi. Mind ei huvita, et praegu pidi see mingi Puugu või Puuksu olema.

Eile jõudsime Tartusse tagasi ja ma pole selle üle eriti õnnelik. Hommikul äratas kellegi ketassaag mu üles. Vaade betoonmajadele pole samuti kena. Suvel on ikka vaja maal olla. Eks ma varsti lähen ja vaatan, mis Võrus tehakse.

Iga lõpp ei ole muud kui algus uus

Eile oli minu armsa Marikese lõpuaktus.
Mäletan väga hästi, kuidas ta tuli eelmisel suvel minu lõpuaktusele ning ütles, et varsti saan mina tema omale tulla. Siis tundus see nii kaugel, kuid nüüd on see ometigi läbi. Tal on käes Eesti Lennuakadeemia bakalaureuse kraad side ja navigatsiooni alal ning tema ees on väga paljud uksed avatud.
Ilm oli jahe nagu ta ikka viimasel ajal on. Eelmisel aastal sain enda õmmeldud seelikus aktusel käidud, nüüd tuli kampsun ja tuulejakk+sall selga ajada.

Peale aktust näidati mulle Tõravere observatooriumit, kus Mari enamuse oma lõputööst valmis tegi. Sain ka tööd ennast näha, mis juba natuke aega seal kasutuses on olnud.

 Ma ei tea, miks need silmad nii uimased on, aga teistel piltidel olid nad veel hullemad :P

Päeva lõpetasime Mari suvilas. Nägin paljusid tema sugulasi. Sõin kõvasti (nagu ikka kui söögi lähedale pääsen).
Ma tean, et sa saab kõigega hakkama, mida ette võtab.
Ta on uskumatult tubli neiu. Mul on väga hea meel, et mul on nii vahva ja tark sõbranna. :)

Owls and cats (and Audrey)

Kohe-kohe ongi esimene magistriõpingute aasta selja taga. Täna on viimase eksami esitamise kuupäev ning siis algab ka lõpuks ometi minu kauaoodatud puhkus. Just nagu tasuks tehtud töö ja nähtud vaeva eest jõudsid eile kohale kaks väga ägedat batwing t-särki.
Igasugused öökullid ja kakulised on koolibride, paabulindude ja aarade kõrval mu ühed lemmiklinnud.
Särgid tunduvad küll jube laiad ning lohvakad, kuid seljas on nad tegelikult väga mugavad ja kenad, ideaalsed kitsaste pükstega.

Seda, et kaslased on mu lemmikloomad teavad vist kõik mu tuttavad. See särk on praegu kõige lahedam särk, mis mul üldse on :D Ja kuidas saakski Audrey Hepburn-kass olla mitte lahe?

Suvi, nüüd võid tulla

Nüüd olen suveks valmis.
Viimane eksam on peaaegu valmis. Koolitöö vähesus on ikka tuntav.
Üle kahe aasta muretsesin endale ka "kohustusliku" suvevarustuse ehk bikiinid. Esimest korda elus on mul komplekt, päris õige komplekt mite enam selline, et alumine osa üks, ülemine teine. Mulle ometi meeldib väga, kui ülemine osa on värviline ja alumine ühes toonis. Seppäläs on aga praegu head allahindlused ning sain komplekti veidi alla 14 euro eest. Nüüd tahaks seda ka mujal kui kodus peegli ees kanda.
Minu jaoks on uus kanda sellise lõikega pükse. Ma eelistan hipstereid, sest need varjavad natuke mu laiu puusi. Tänahommikuse seisuga kaalun ma 60 kg, mis on 9 kg vähem, kui kaks aastat tagasi. Eks seda on näha ka ning puusad ei tundu enam nii laiad ja reied nii jämedad nagu varem.

Et nahk oleks ikka kena, meeldib mulle kasutada igasuguseid kehakoorijaid. Just plaanisin ise teha suhkrust, oliiviõlist ja sidrunimahlast koorija, kuid üleeile tegi Tõnis mulle armsa kingituse – Looduse pärli šokolaadi-piparmündi kehakoorija. 100% looduslik ning tundub, et on valmistatud käsitööna. Pean vist nägema vaena, et seda mitte maitsta, sest see näeb välja ja lõhnab nii, et pistaks või lusikaga suhu.

Päikese eest kaitsen end Garnieri Golden protect päikesekaitse õliga ning pärast päevitamist kasutan meloni lõhnalist kehasorbetti. See viimane on üks parimaid kehakreeme, mida olen kasutanud. Esiteks on tal just parajalt õrn lõhn, teiseks imendub ta väga kiirelt ning jätab naha siledaks ja pehmeks ning mitte kuidagi rasvaseks.

Kuna aga päisest pole täna mitte mingit märki, jälle sajab vihma, siis otsustasin teha ära vähemalt mingi osa suurpuhastusest. Juba olen jõudnud vaiba ära pesta ja viia õue järelloputust saama. Ka aknad on pestud ning kardinad ja voodipesu pesumasinasse pistetud. Veel on vaja panna rosmariin kasvama. Minu põhikooli lõpuks saadud draakonipuu on lõplikult hinge heitnud ning otsustasin tema poti vabastada. Seejärel tuleb tolmu võtta ja põrand ära pesta. Kuigi koristamine on väsitav siis tean, et kui kõik tehtud on, on tunne väga hea :)

Kodused kehahoolitsused vs spahoolitsused

Paar päeva tagasi meenus mulle, et sain jõuluks ühe spaa kinkekaardi, kuid kuna see pool aastat kehtis, siis jäigi seisma ja ootama aega, mil võiksin end premeerida. Pool aastat saab aga järgmisel nädalal läbi ning seega oli mul kiiresti vaja kaart ära kasutada. Sain õnneks tänaseks aja ning loomulikult olin protseduuri ära teeninud, täna pandi jälle kaks hinnet välja: didaktika (prantsuse keele õpetamine)-A ning akadeemiline eneseväljendus (prantsuse keelsete esseede kirjutamine)-B, olen rahul!
Eile alustasin enda ette valmistamist. Käisin saunas. Minu jaoks on saunas käimine omaette rituaal ning alates teismeeast, kui hakkasin rohkem igasuguste iluprotseduuride vastu huvi tundma, on minuga alati olnud saunas kaasas igasugused maksid ja koorijad.
Kui ma tavaliselt kasutan poe maske, siis saunas meeldib mulle neid ise teha. Lemmik kehakoorija on siiani olnud tavaline kohvipuru: odav, tõhus ning nahk lõhnab mõnusalt kohviselt ka järgmisel päeval. Näo jaoks on see liiga tugev, sellepärast teen näole kaerahelbe-hapukoore maski. Eile kehakoorijaid ei kasutanud, sest teadsin, et täna on see niikuinii kavas.
Hoopis vihtusin, tegin näomaski ning panin istumise alla rabarberilehed. Lugesin, et see peaks mu olematule tselluliidile mõjuma. Ma ei tea, kas seda ka tõestatud on, aga tahtsin proovida, kas hiljem on kuidagi teine tunne. Õlle asemel jõin rabarberi vett. Uskumatult suur janu oli. Jõin saunaskäigu ajal ära 2 liitrit vett. Juustele tegin takjajuure õli maski ning hiljem pesin neid kaseviha veega.
Tunne oli otseloomulikult väga hea, puhas, värske, ilus :)

Tänane hoolitsus oli hoopis teine asi. Juba selles mõttes, et ise ei pidanud ma muud tegema, kui Kubija hotell-spaasse kohale minema. Kõigepealt tehti mulle suhkru ja eeterlike õlidega koorivat massaaži. Seejärel pikutasin kilesse ja tekkidesse mähituna natuke aega. Nii lamamisalus kui katted olid soojendusega, mis muutsid protseduuri veelgi efektiivsemaks. Peale kerget uinakut saadeti mind pesema, millele järgnes kerge massaaž kehakreemiga. Kui ma siis lõpuks jälle õue astusin, lõi mulle ninna värske vihmamärg männimetsa lõhn :) Imeline!
Enesetunne on suurepärane, väga lõõgastunud, nagu lubas ka protseduuri nimi "Lõõgastav kehahoolitsus loodusest". Nahk on pehme ja õrn, nagu oleks uus. Sellist asja peaks iga natukese aja tagant laskma teha, eriti talvel.

Ma ei saa neid kahte asja omavahel võrrelda. Saunaprotseduurid on lihtsad, sageli päris tasuta. Neid on hea ise teha. Spaa on ikka kallim, kuid aeg-ajalt võib endale ikkagi natuke luksust lubada ning lasta kellelgi teisel enda eest hoolitseda. Tegu oli küll minu päris esimese kehahoolitsusega (kui jätta välja, et olen varem niisama massaažis käinud), kuid usun, et see polnud viimane ning lisan need oma sünnipäevasoovide nimekirja. :)

Suveseelik nr 3

Üleeile Võrus olles tuli jälle suur õmblemise isu peale ning jätkasin ühe seeliku tegemist, mis mul ükskord pooleli jäi. Tegelikult tegin ühe korra selle seeliku valmis, kuid kui selle sellel kevadel talvekorterist välja võtsin, siis ei meeldinud see mulle enam. Lisaks oli osa õmblusi lahti hargnenud kummi juurest, mis seelikut üleval pidi hoidma. Seekord tegin kõik ise, ei lubanud emal aidata kuigi ta paar korda ütles, et võib mulle selle ise ära teha ja siis Tartusse järgi saata. Ma ei olnud nõus, isegi mitte siis kui pidin kogu tehtud töö üles harjutama. Eile hommikul sain aga juba uue seelikuga arsti juures ning tööl koristamas käidud.

Vana seelik:

Uus seelik:

Tahan teha teda mõni cm lühemaks ja ka natuke kitsamaks, aga see pole suur töö. Kuna tegin kõik nüüd ise läbi, siis ei muretse enam, et ei saa hakkama. 

 Kaugelt tundub üleni oranž, aga tegelikult on pisikesed-tillukesed lillekesed ka peal.

Vällamägi

Käisime eile pidamas ühe peretuttava sünnipäeva, mis on meil juba nii 15-17 aastat traditsiooniks. Viimastel aastatel oleme käinud erinevates kohtades, mitte enam ühes ja samas kohas Vihtlas. Eelmine aasta olime Põlvamaal, seekord olime Vällamäe matkamajas.
Ilm ei olnud väga hea, pluss palju puid oli ümber ning päikest meie laagriplatsile eriti ei paistnud. Väga kiiresti tulid välja sääsed. Elektrit ja veevärki ei olnud, vett saime allikast ning valgust küünaldest. See, et vett pole, on tavaline, kuid elektrist tundsin küll puudust, eriti saunas, kus ei julgenud isegi küünlavalgel kuhugi astuda, sest ÄKKI puutun kerise vastu.
Hommikul õnnestus teha magamismajast isegi päikesevalguses pilt.

Vasakul saun, paremal puukuur.

Tegime eile väikese matka. Mis siis, et ma olen muidu päris mugav inimene, siis vahel on ikka väga mõnus minna linnast eemale, kuulata ainult linnulaulu ja hingata sisse tõeliselt värsket õhku.

Ronisime Vällamäe otsa, mis on jalamilt arvestatuna kõrgem kui Suur Munamägi. Päris mõnus trenn oli. Kallaks pidi olema 35 % - 40 %.

 Lõkke ääres sääski eriti polnud, kuid üldiselt rikkusid nad päris palju ära.

Nüüd olen taas Võrus. Lähen homme teist puugisüsti saama ning ka natukeseks töö juurde.
Täna tegelen taas koolitööga, kuid jõudsin ka aias kasse karjatada ning grillitud kanaliha maitsta.

Musti

Oskan naeratada küll, kui väga tahan.
Kandsin uued prillid sisse täna.
Jäin väga rahule.

Kui tuleb tuju kirjutada, siis pean seda ju ära kasutama...

...isegi kui see tuju tuleb 23.17 õhtul ning hommikul peaks kell 7 tõusma, et tööle minna.
Homme on mu viimane tööpäev enne suvepuhkust. Jube kiirest on aeg läinud. Mäletan esimest päeva nagu see oleks olnud mõni nädal tagasi. Avastasin täna, et mul olid isegi peaaegu samad riided seljas: samad mustad retuusid ning musta-valgekirju pintsak.
Ülikooliga on veel natuke tegemist, aga selle nädalaga peaks kaks ainet kaelast saama ning siis jääbki veel vaid kaks tükki teha, kusjuures ühest eksamiesseest on mul peaaegu pool tehtud. Võib öelda, et olen päris tubli.
Käisin täna haiglas vanatädi vaatamas. Ta küsis, kas olen 10 kg alla võtnud. Ütles, et kindlapeale ikka 10 kg on vähem, isegi siis kui kinnitasin, et ei ole nii palju. Muidugi oleneb võrreldes millega, 72 kg on mu senise elu saavutus, viimati olin aga 62 kg millegagi. Pole üldse tubli tunne, sest trenni pole aega eriti teha ning magusaisu on suur. Sõidan küll igale poole rattaga, kuid kui tunde pole, siis ei ei ole ka niisama linna asja. Eile ja üleeile käisin rulluiskudega sõitmas. Need uued, mis Prismast sain, on väga head ja mugavad. Esimene kord oli isegi harjumatu tunne, et uisk ei hõõru, et nii on ka võimalik, et ei hõõru :D ja võin sõitmist nautida rohkem kui mõned sajad meetrid. Eile tuli Tõnis ka kaasa ning õpetas mulle pidurdamist. Ma olen päris arg sõitja ja kardan igat äärekivi, tõusu, langust ja kardan ka pidurdada. Eile suutsin ära õppida hoo maha võtmise piduriga ja sain seda isegi reaalses olukorras järgi proovida, kui üks koer mulle ette kõndis.
Vaatasin end õhtul peeglist ja tõesti tundus, et olen kuidagi väga sale. Ega ma ei kurda, lihtsalt see on huvitav, sest ma ei tee endaarvates mitte midagi.
Viimase aja probleemiks on saanud see, et ma ei saa enam 38 suurus pükse osta, vaid pean ostma 36. Vanast harjumusest ostsin poolteist kuud tagasi Uuskasutuskeskusest hästi sinised mugavad Vero Moda püksid 38 suuruse. Poes olid igati parajad, kuid nüüd kui neid kandnud olen, on suureks muutunud. Samas kui Marilt saadud 36 suurus Reservedi püksid on nagu jalga valatud. Ma tõesti ei kurda, lihtsalt kahju on, et mitu paari pükse on minu jalas kandmiskõlbmatud. Tegelikult võib ju öelda, et elu on päris hea, kui selline probleem on suur probleem :D

Pink nails and cat eyes

Minu armastus küünehooldustoodete vastu aina kasvab.
Kädi eeskujul ostsin endale küünenahkade eemaldaja-pehmendaja (siniste teradega paremal) ja küünepinda siluva laki (parmalt teine). Olen neid kaks korda kasutanud ning vähemalt viimase kahe nädala jooksul pole ma küüneäärset nahka ära lõhkunud. Lisaks ei ole küüned nii hullusti lõhenenud nagu viimasel ajal juhutma kippus. Ei teagi, kas tooted juba mõjuvad või mõjuvad hoopis vitamiinid, mida toidulisanditena võtan.
 Lisaks leidsin Taksi-päevadelt Maksimarketist kaks vahvat lakki. Mul on ainult ühel korral olnud päris roosa küünelakk. Nagu mu sõbrad-tuttavad ilmselt teavad, siis ma ei armasta eriti roosasid asju, kuid see lakk on küll tore, lõbus, suvine. See must pole aga päris must vaid hõbedaste täpikestega. Seda pole veel proovinud, aga loodan, et jääb ka kena. Must võib tunduda küll sünge, aga päevitunud käte-varvaste peal jääb ta väga ilus ning kindlasti mitte "emolik" nagu olen arvamusi kuulnud.
Üle päris pika aja tellisin midagi Oriflame'ist. Seekord valisin välja nii ühe sidruni-raudürdi duššigeeli, mandariini ja teepuuõliga kätedesinfitseerija ning pildil oleva kooriva jalaseebi (mida tohiks ilmselt ka kätepesuks kasutada). Proovisin selle ka juba järgi. Jalad jäid väga pehmed, lisaks on seebil värske sidrunilõhn. Viimane asi pildil on peaaegu otsas. See on üks parimaid jalakreeme, mille olen leidnud. Mul on tihti probleeme kuivade ja lõhenevate kandadega. Belle Jardin'i kreem arnikaekstraktiga on just lõhede vastu ning aitab neil kiiremini paraneda.

Üllataval kombel mulle täitsa meeldib nii roosa lakk, kuigi see on harjumatu. Sinine või oranž oleks palju rohkem minu lakk :D

Päikseprillide suhet olen olnud nõudlik. Kui ei leia sobivaid, siis ei kanna üldse. Õnneks eelmisel kevadel ma siiski sain endale ühe paari prille. Silmad on muutunud küllaltki tundlikuks ereda valguse suhtes. Muidugi võiksin aastaid selle ühe paariga käia, kuid kui neid prille nägin, siis hakkasid nad mulle väga-väga meeldima. Eile käisin neil postkontoris järel. Kvaliteet on väga hea, ei ühtki kriimu. Kindlasti ei saa neid kanda kogu aeg ja kõigega, nad on stiili ja riietuse suhtes natuke nõudlikud, kuid ma usun, et ei jää kombineerimisega hätta. :)
Cat eye sunglasses oli nende nimi. Mulle kui suurele kassifännile peaksid seega sobima.