Monday, December 29, 2014

Olid jõulud

Olen end nüüd piisavalt kogunud, et natuke jõulude teemal muljetada.
Koguda tuli end tõesti, sest seda ei mäletanud ei mina ega Tõnis, millal nii kõvasti ja korralikult viimati süüa saime kui neil kolmel päeval.
Mul oli päris kahju tagasi Tartusse sõita, aga mis teha. Ehk õnnestub millalgi ikka veel minna.
Mul oli väga hea meel, et lumi maha tuli. See oli nagu tellitud. Rääkisime 21-l emaga telefonis, et läheb vist külmaks ja äkki tuleb ka lumi just jõuluks maha. Natuke aega hiljem nägingi, et hakkas sadama. Laulsime Tõnisega üksteisele iga päev: "Do you wanna build a snowman?" Kahjuks aga Olafit ehitada ei saanud, liiga külm oli. Aga see-eest paistis päike. Lumi + päike + mõned miinuskraadid on minu lemmik talveilm.





Kuusk oli ka koos kingitustega.
Sel aastal olin ikka väga tubli, meisterdasin ise kaarte ning tegin ka kaks kingitust ise. Sulatasin silikonvormidesse šokolaadi, lisasin osadele rosinaid, osadele Daimi, osadele kuivatatud jõhvikaid ning kinkisin maiustusi ilusates klaaspurkides, mida saab ju ka edaspidi oma äranägemise järgi kasutada.



Üks kõige armsaimaid kasse, keda tean, on Minni. :D Kahju, et ta pole sülekass, kellele nunnutamine meeldiks, aga ehk ongi ta niiviisi just ägedam. Iseloomuga kass.

Pildistamine talle küll meeldib erinevalt minu Kittyst ja Kuttyst, kes pead kohe ära pööravad kui kaamerat näevad.

Linnuvaatlus käis nii meil kui Minnil. Selle pekitüki pärast oli ta ikka väga ärevil.

Saunas käisime kaks korda. Kui endal oleks saun, siis käiks iga päev. Surnuaias käisime ja sõime, sõime, sõime.
Püüdsin oma koolitööga tegeleda. Tegin eesti keele arvestust ning hakkasin valmistuma üheks kirjalikuks ja pikemaks arvestustööks. Samas otsustasin ka natuke vabamalt võtta. Sain Tolkieni biograafia lõpuks läbi (tema "Kääbikust" teengi ju arvestustöö, tegelaste-kohtade eesti- ja prantsuskeelsete tõlgete põhjal), mängisin korralikult WoWi, samal ajal krõpsu süües ja õlut juues (oh mis elu!).

Tänasest hakkasime Tõnisega koos jälle jõusaalis käima. Mul on see juba kolmandat aastat talviseks kombeks. Olin kindel, et võtsin ikka mõne kilo patupäevadega juurde. Valmistasin end emotsionaalselt ette, et kaal võiks olla üle 62 kg, kuid kaal oli hoopis vähem, kui ta aastaid olnud on - 60,9 kg. Eks hakkan nüüd kirja ka panema ja jälgima, mis muutused toimuma hakkavad. Kaks aastat tagasi kaalusin jõusaali minnes 67 kg. Olen mõelnud, et kui number algaks viiega, siis oleks küll päris uhke olla :D mitte et seda vaja oleks välimuse pärast, aga äge oleks ikkagi.

Monday, December 22, 2014

Jõuluõhtu nr 1

Eile tähistasime koos Mariga jõule. Oleme ikka mitu aastat koos süüa teinud ja kinke vahetanud.
Süüa oli kahe inimese kohta liiga palju :D Oli kana, kahte sorti verivorste, kartulit, kapsast, herneid, seeni, marineeritud kõrvitsat, porgandisalatit, värsket kurki ja pohlamoosi (võib märgata, et päris tervislik menüü). Magustoidu ehk jäätise juurde me ei jõudnudki.


Ei puudunud ka kuusk. Mina pole sellel aastal veel jõulupuud näinud v.a see, mis kesklinnas on. Võrus peaks küll olemas olema, kuid mina pole seal ju nädal aega käinud.


Peale praadi, prantsus- ja roostikeelsete luuletuste lugemist, kinkide vahetamist ja niisama jutustamist hakkasime piparkooke tegema. Mul oli veel alles natule ema tehtud tainast, kuid ostsin ka poest juurde.

Hiljem kaunistasime neid ning jagasime sõbralikult präänikud ära. Vormimine ja kaunistamine on ikka nii tore tegevus. Mulle meeldis neid juba üksi teha, kuid kahekesi oli veel toredam ja ka lõbusam.

Need pidid olema Mammu ja Annu. Tõnis arvas, et nii see on, sest Annu on kõvasti suurem :D


Lasin Maril ka natuke tema uut kaamerat enda peal katsetada.


Sain kingiks Nude šampooni ja palsami, neid ma tegelikult ka soovisin. Olen korra nendega pesnud ning ma ei mäleta, et mu juuksed oleks mõnel muul korral nii pehmed ja ilusad olnud. Lisaks sain ka teekarbi koos igasuguste huvitavate teedega. Kui need eest ära joon, saan oma teepakid sisse panna. Mulle kui suurele teesõbrale oli see vajalik kink. Köögikapp on päris korralikult üksikuid teepakke täis. Nüüd saab natuke korda luua. Kingikotis (mille Mari oli teadlikult valinud owl'ikestega :D ) oli ka üks kokaraamat muffinitoitudest. Mul on juba üks plaan, mida täna proovida tahan.

Friday, December 19, 2014

Meisterdan

Eile oli kõige viimane aeg, et teha valmis jõulukaardid. Ma ei ole päris pikka aega kaarte ostnud, vaid teen neid ise. See oli nii mõnus tegevus. Enamuse päevast püüdsin selgeks saada Euroopa ühise välis- ja julgeolekupoliitikat, kuid iga mõne tunni järel tegin pausi ning meisterdasin natuke. Sain eile valmis neli kaarti, aga arvan, et vähemalt kaks teen veel. Ise tehtud kaardid on minu meelest palju väärtuslikumad kui poest ostetud. Siia olen ma ikka natuke rohkem hoolt ja armastust pannud, kui poest ostetud kaarti, mille valimisele kindlasti nii palju aega ei kuju, kui kaardi tegemisele.



Võtsin eile kasutusele värvimuutva lõhnaküünla (mandariin+vürtsid). Lõhn on väga mõnus ja värvidemäng ka vahva. Kahjuks muutub aga värvimuutev osa järjest väiksemaks, midarohkem küünal põleb. Kui alguses oli pea terve küünal nt punane, siis tänaseks on ära põlenud küll vaid nii 1,5cm, kuid ainult pool küünlast on värviline, ülejäänud osa valge. Sellegipoolest on see väga armas küünal.



Monday, December 15, 2014

Päkapiku töötuba

Esimesed piparkoogid küpsetasin juba eelmisel pühapäeval. Eile sain esimest korda kaunistada, küll mitte enda küpsetatud präänikuid, vaid hoopis Liliani ja mingi Läti firma toodangut.
Läti piparkooke ostsin selleks, et neid täna tööle viia. Emme valmistatud tainast präänikud sööme ise ära.

Glasuuri tegin ise. Seda sai nii palju, et kaunistasin ära ka Selga kondentspiima küpsised.
Lapsepõlv tuli meelde. Kui väiksed olime, käis piparkoogitegu ja kaunistamine meil koos vendade ja naabrilastega. Nüüd olin aga üksi. Nukker oli natuke, kuid samas sain teha nii nagu tahtsin ja ei pidanud kellegagi kaunistamise pärast kaklema (nagu meil lastena ikka ette tuli).
Olin hommikul ülikooli kevadise tunniplaani pärast nii ärevuses, et unustasin töö-präänikud üldse maha. Eks katsun nad homme kaasa võtta.
Täna tegi ema kanalihasülti. Oleks kõrvitsasalatit ja verivorsti ka olnud, siis oleks jõulud justkui juba käes (sain eile ka esimese jõulukingi).

Tuesday, December 9, 2014

Hõbedat, kulda, natuke lilli ja pärleid

Ma olen natuke mõjutatav, mis puutub aksessuaaridesse või kehahooldustoodetesse. 
Selliste mõjude tulemusena suurendasin eelmisel nädalal oma ehtekogu. Lubasin endale, et sellel kuul riideid ei osta, kuid kuna aksessuaaride kohta vastav punkt puudus, siis sain südamerahus endame mõned asjad juurde lubada.
Juhtusin nägema reklaami, et sellises kaltsukas nagu "Anni juures" müüakse rahvusmotiivide ja lilledega kõrvarõngaid. Otsisin selle koha reedel üles ja tõesti, seal on päris palju ehteid (uued). Riidevalik tundus küll kesine, kuid neid ma ju niikuinii ostma ei pidanud. Valida oli päris raske. Minus on ärganud väike slaavitar, tahtsin kindlasti lilledega kõrvarõngaid. Mõnda aega on mulle meeldinud rohkem väikesed kõrvarõngad. Mingil ajal kandsin ainult massiivseid ja rippuvaid, kuid väikesed on mugavamad ja kergesti erinevate asjadega sobitatavad. Kuna need kõrvarõngad maksid 5 eurot paar, siis ei raatsinud kohe teist paari osta, kuid kindlasti külastan seda poodi millalgi veel. Just selliseid (või ka päris ümmargusi) kõrvarõngaid olen tükk tahtnud :)




See kaelakee on küll täielik mõjutus. Jälgin vahel paari-kolme moeblogijat ning ühel neist oli just selline kee. Kirjutas juurde, et Takko fashionist ostis. Mulle muidugi meeldib väga sulemotiiv. Kui kõrvarõngad on muutunud väiksemaks, siis kaelakeed just suuremaks :D Uurisin hinna ka järgi ning 4.99 eest võis Lõunakeskusesse sõita küll. Üks kee oligi veel alles.



Olen jätnud täiesti unarusse juukseehted. Ma ei kasuta isegi klambreid, kui just väga vaja pole mõnda jonnakat salku taltsutada. Jõulude ja aastalõpu loodetavate pidude meeleolus tekkis aga soov ka midagi juustele lubada. Valisin väga hoolega peavõru, mida Hiinast tellida. See peaks küll minu poole teel olema, kuid kui nägin Osta.ee's seda peavõru kõigest 1.49ga, tahtsin ka selle ära osta. Võru on täiesti uus, lihtsalt müüja olla kaks tükki saanud ning teisega polnud midagi teha. Käisin eile selle peavõruga tööl ning see on ikka väga armas, veidi pidulik, kuid mitte silmatorkavalt uhke.


Nüüd peaks laupäevasel jõulupeol ikka midagi kanda olema.

Wednesday, December 3, 2014

Järjekordne käsitöö projekt

Sain juba natuke aega tagasi valmis ühe väikese käsitöö projekti. Täna panen selle esimest korda kooli selga.
Ise midagi ei õmmelnud, vaid muutsin ühe tavalise halli pusa tükk maad põnevamaks.
See oli järjekordne 2 eurone leid Humanast.  Alguses tundus see riidepuud väga mõttetu asi olevat, kuid kui selga panin muutus pusa soojaks ja mugavaks ning ka välja nägi parem. 


Ja nüüd näeb veel parem välja :) Ostsin Mari käest helmeid ning sain päris mitu õhtut nokitseda.






Tõehetk ehk gastroskoopias käik

Tehtud, nähtud ning never again!
Ma ei lugenud meelega enne seda protseduure mingeid kommentaare kellel kuidas läinud on. Mu ema tegi sama asja läbi kaks nädalat tagasi ja ma ei tahtnud, et isegi tema räägiks kuigi ta jõudis öelda, et temal läks voolik väga kiiresti alla ning midagi hullu ei olnud.
Ma ütlen ausalt, et see oli üks mu jubedaimaid kogemusi, ehk isegi jubedam kui esimene naistearsti külastus.
Aga alustame algusest. Läksin kohale natuke varem. Kuulsin läbi ukse, kuidas üks naine läkastas ja öökis. Mul tekkis hirm. Mis siis kui mul ka nii läheb? Mul oli tegelikult aja peale minema saamine. Tahtsin jõuda 10.30se Tartu bussi peale. Sain enne oma aja algust sisse ning pärast küsimust, kas olen seda varem ka teinud, lasi arst m heita vasakule küljele ning ütles kohe, et protseduur on vastik, kuid tuleb ära kannatada. Seda teadsin juba varem, et mingit tuimestust kurku ei teha. Siis nägin voolikut...
Ma arvasin, et see on pisike, maksimaalselt poole cm läbimõõduga, kuid ei, see oli silma järgi ikka üle sentimeetri. Ma ei jõudnud kuidagi reageerida kui mulle paberrätik ja kauss näo alla pandi nind palusi üks plastikust asi suhu panna. See hoidis suud lahti ning takistas vooliku hammustamist. Õde lükkas vooliku mulle kurku. Ma ei jõudnudki neelata kui juba tundsin, et voolik minu sees oli. Arst käskis hingata. Siis sain aru, et ma ei saa ju, lihtsalt ei saa. Ahmisin nii palju kui võimalik läbi suu. Söögitoru tõmbus krampi. Ma polnud hommikul söönud (nii nagu pidi), kuid tunne oli, et kohe tuleb midagi välja. Arst käskis lõdvestuda ja mitte end paanikasse ajada. Tundsin kuidas pisarad jooksid. Voolik liikus minu sees ringi. Lõpuks jõudis makku. Tundsin, et see liigub aga edasi ja läheb maost läbi. Hakkasin jalaga vastu voodid taguma ja niutsuma. Arst ütles, et pumpab mulle õhku makku, et paremini näha, mis seal on. Siis lasi ta mööda voolikut mu sisse mingi asja, millega proovi võtta. Ütles ka kohe, et mul on maos mingi bakter. Siis hakkas voolik välja tulema. Ta tuli ja tuli ja tuli. Ma ei tea, palju seda oli. Kogu protseduur kestis vaid mõne minuti, kuid minu jaoks olid need ikka äärmiselt pikad minutid.
Hea uudis on see, et söögitorus mul haavandeid pole ning sulgurlihas, mis mao ja söögitoru vahel on, sulgub ka ilusti. Natuke halvem uudis on see, et mu maos elab helico bakter. Kiire lugemise käigus sain teada, et see bakter on väga paljudel inimestel, kuid kõigil ei põhjusta ta üldse vaevusi ega muutu ka ohtlikuks. Samas kui magu on nõrk, tuleks ka ikkagi välja ravida, muidu võib bakter hakata palju pahandust tekitama. Lisaks on mul siiski ka refluksihaigus olemas. Arst seletas mulle, et bakteri tõttu on maohape happelisem ning isegi kui lihas mao ja söögitoru vahel on terve, võib maohape ikkagi söögitoru pääseda (sellest siis tükitunne ja valud rindkeres).
Mul on hea meel, et ma gastroskoopia ära tegin, kuid loodan, et rohkem seda tegema ei pea. Voolik vigastas mu neelu natuke ning terve päeva on neelamine olnud sama valus kui pärast mandlioperatsiooni :( Limaskest peaks kiiresti paranema. kui homsest kolmik raviga (maorohi + kaks antibiootikumi) pihta hakkan, ei teki ehk põletikku (seda küll lugesin, et kellelgi oli tekkinud). Kõhus olev õhk pole veel ka täielikult välja tulnud, nii et enesetunne ei ole täna just kõige parem. Loodan aga, et homseks on asi veidigi paremuse poole muutunud.

Tuesday, December 2, 2014

Jõulumeeleolu jätkub ning uhkust on ülearu

Olen viimased päevad olnud töö lainel. Õnneks pole mitte midagi hullu, hoopis vastupidi. Olen teinud kaunistusi, millega oma tööruum kenamaks ja huvitavamaks muuta. Lisaks olen otsinud erinevaid prantsuskeelseid laule ja harjutusi, mis jõuludega kokku sobiks.
Eile oli mu senise elu üks tipphetki. Tõesti, tunne oli küll selline. Toimus vene- ja prantsuskeelsete laulude kontsert.
Eile tundsin ma lõpuks ometi, kuidas ma tõesti saan midagi oma töö eest vastu. Oli imeline tunne seista koos oma õpilastega ja laulda tervele saalile (laulsime tervelt kolm laulu). Olin tohutult närvis. Kartsin, et neil läheb midagi valesti. Kartsin, et mul endal läheb midagi valesti. Kõik läks suurepäraselt. Ja oh neid kiitusi pärast nii minu kui mu õpilaste aadressil. Me olime tõesti tublid. Kui mul on aeg-ajalt tunne, et mu tööl pole mõtet ja kedagi niikuinii ei huvita, siis eile tundsin küll meeletut rahulolu ja sain öelda, et minu töö pole mõttetu, et kedagi ikka huvitab.

Viimastel päevadel olen tundnud end lasteaia kasvatajana :D Olen joonistanud, lõiganud, kleepinud....oeh..
Tegin nt jõuluteemalise plakati, kuhu lisaks piltidele lisasin joonistuste nimed ning nende võimalikult lihtsustatud häälduse, et ka kõige algajamad aru saaks.

Tegin väikese kompositsiooni, mis nüüd kaunistab mu töölauda.

Täna tegime ka paberist kuuse, mille kleepisin uksele, kuid selle pildistamisega läks midagi valesti ning kahjuks praegu pilti ei ole. Loodetavasti ei lõhu keegi seda vahepeal ära.

Mul on juba kaks päeva käinud päkapikud :D Täna ootas mind arvutipäkapikk koos jõhvika-martsipanibatooniga.

Kõik nüüd juba teavad, et olen küünlavaimustuses. Selle asemel, et osta Humanast uusi hilpe, ostsin täna hoopis kaks soodushinnaga lõhnaküünalt. Vasakul on värvimuutev mandariini-vürtsi küünal ning paremal õunalõhnaline küünal. Mõlemad lõhnavad imeliselt. Tahan nad juba koju viia ja kasutusse võtta.