Mul ei tulnud lõpuks Berliini piltide laadimisest ja edasisest kirjutamisest midagi välja. Läks kiireks või polnud viitsimist ja siis juhtuski nii, et jõudsin Pariisi ja alustasin uue blogiga.
Kui millalgi viitsin, siis püüan seda natuke kujundada, aga see ei tähendaks, et keegi nii kaua lugeda ja mulle kaasaelada ei tohiks: http://annaprantsusmaal.blogspot.fr
Friday, August 28, 2015
Tuesday, August 4, 2015
Mälestused Berliinist 2
Kui Antje sai teada, et mulle meeldivad öökullid, kinkis ta mulle ühe linnukese oma kogust. Mitte öökullikogust, vaid ühest teisest.
Nüüd on see Euleke mul laua peal ning pea igal hommikul äratab just tema mind üles.
Kui valgus peale paistab, siis hakkab öökull tantsima ning teeb samal ajal tiksuvat häält. Vahel vehib ta nii metsikult, et mul on tunne, et Eule tõuseb kohe-kohe lendu :D Selliseid asjakesi oli Antjel päris mitu, aga siiski on see minu arust ääretult armas, et ta selle linnukese mulle kinkis. Nüüd meenutan seda vaadates iga kord meie pärastlõunaseid kohvijoomisi. Eule oli ju mitu päeva elutoa laual samal ajal.
Nüüd on see Euleke mul laua peal ning pea igal hommikul äratab just tema mind üles.
Monday, August 3, 2015
Mälestused Berliinist 1
Aeg läheb liiga kiirelt.
Nüüd kui keegi igal õhtul meelde ei tuleta, et blogi tuleks kirjutada, pole ma viitsinud ka seda jälle teha, pluss pikad pärast pikki tööpäevi lihtsalt ei jaksa muud teha, kui süüa ja mõnda sarja vaadata.
Aga nüüd võtan end ikka kokku, sest pildid on lisamata. Kõigepealt siis Belin-Buch ja Maailma Aiad. Ma ei taha kõiki pilte samasse postitusse panna seega teen mitu.
Kui kolmapäeval äärelinnas jalutasime, siis oli tunne nagu oleksin kuskil maal. See oli mingi kergliiklustee ja inimesi liikus päris palju eriti jalgratastel.
Osa vanast haiglakompleksist. Kui õigesti mäletan, siis elasid selles majas kunagi õed.
Niisuguseid maju oli väga palju. Ka see on osa haiglast. Osad neist töötavad ka praegu, osad mitte. Ja siis mõtlen ma nt Võru haigla peale, mis on lihtsalt suur hall kast.
Maailma Aiad
Korea aed
Jaapani aed
Unustan selle taime nime kogu aeg ära, aga see on kõige põnevam taim, mida ma kunagi näinud olen.
Jaapani aed
Kristlik aed
Kristlik aed
Hiina aed
Hiina aed
Hiina aed
Hiina tee Hiina aias
Palju pambust, aga mitte ühtegi pandat
Irrgarten
Lähis-Ida aed ehk? Ma ei teagi, kuidas oleks õige nimetada, igal juhul oli tunne, et Euroopas ma küll pole, vaid hoopis Aladini muinasjutus.
Virsikud aias, miks mitte. Endalgi võiks olla.
Imelik on mõelda, et nädal tagasi olingi Berliinis (kesklinnas). See tundub nii ammu olevat.
Nüüd kui keegi igal õhtul meelde ei tuleta, et blogi tuleks kirjutada, pole ma viitsinud ka seda jälle teha, pluss pikad pärast pikki tööpäevi lihtsalt ei jaksa muud teha, kui süüa ja mõnda sarja vaadata.
Aga nüüd võtan end ikka kokku, sest pildid on lisamata. Kõigepealt siis Belin-Buch ja Maailma Aiad. Ma ei taha kõiki pilte samasse postitusse panna seega teen mitu.
Kui kolmapäeval äärelinnas jalutasime, siis oli tunne nagu oleksin kuskil maal. See oli mingi kergliiklustee ja inimesi liikus päris palju eriti jalgratastel.
Osa vanast haiglakompleksist. Kui õigesti mäletan, siis elasid selles majas kunagi õed.
Niisuguseid maju oli väga palju. Ka see on osa haiglast. Osad neist töötavad ka praegu, osad mitte. Ja siis mõtlen ma nt Võru haigla peale, mis on lihtsalt suur hall kast.
Maailma Aiad
Korea aed
Jaapani aed
Unustan selle taime nime kogu aeg ära, aga see on kõige põnevam taim, mida ma kunagi näinud olen.
Jaapani aed
Kristlik aed
Kristlik aed
Hiina aed
Hiina tee Hiina aias
Palju pambust, aga mitte ühtegi pandat
Irrgarten
Lähis-Ida aed ehk? Ma ei teagi, kuidas oleks õige nimetada, igal juhul oli tunne, et Euroopas ma küll pole, vaid hoopis Aladini muinasjutus.
Virsikud aias, miks mitte. Endalgi võiks olla.
Imelik on mõelda, et nädal tagasi olingi Berliinis (kesklinnas). See tundub nii ammu olevat.
Tuesday, July 28, 2015
Potsdam
T2na hommikul s6itsime kolmekesi Potsdamisse. Antje r22kis juba teel olles, et see on v2ga ilus linn ning ta usub, et see meeldib mulle. Tal oli 6igus. Potsdamil on v2ga ilus ja minu arust mitte eriti v2ike vanalinn, lisaks asub seal Sanssouci (pr k Muretu) loss, mida k6igepealt vaatama l2ksime. See polnud nii suur nagu lossid, kus Prantsusmaal k2isin, kuid see oli ka arusaadav, sest tegu oli kuningas Frederick II suvekoduga. Tegime l2bi lossituuri koos audiogiidiga ning ostsin endale prantsuskeelse raamatukese, kust asjad yle lugeda saan (ega k6ik ju meelde ei j22nud). Jalutasime natuke ka lossiaias, kuid kuna see oli p2ris suur, siis igale poole ei j6udnudki. Tahtsime Potsdamis ka jalutada. Enne veel aga tegime peatuse yhes kohvikus ja sain syya 6unastruudlit, mida terve reisi jooksul ootasin. Mind yllatas, et vahukoor koogi juures oli mage. See vist peabki nii olema? Vanillikaste oli kyll v2ga hea ja kuum struudel kylma kastmega oli super.
Pildistasin j2lle ymber yhe postkaardi. Keskel on Sanssouci loss koos yhe osaga aiast. Yleval vasakult teine on ka osa lossiaiast, vasakult esimene on uus palee, mida n2gime vaid kaugelt. Vasakult keskmine on Potsdami Brandenburgi v2rav. See on kyll v2iksem kui Berliini oma, kuid mitte suursugusem. Paremalt teisel pildil on majad Hollandi kvartalist. Potsdami vanalinnas on terve linnaosa, kus on punastest tellistest valgete aknaraamidega majad. Paremalt keskmine on Nikolai kirik, sellest s6itsime autoga m66da, kyll aga k2isime yhes teises kirikus, mida kaardil pole. Ma ei julge praegu 6elda, mis kirik see oli, sest p2ris kindel oma teadmistes pole. Alt paremalt teine on Uus v2rav, selle juures jalutasime ka (see on nagu v2rav m6nest muinasjutust). Neid kohti n2gin ma t2na ka ise. Teisi kohti kahjuks mitte.
Potsdami vanalinnas oli yks suveniiripood, kust leidsin tee nimega "Tee fyr Anna". Pikka m6tlemist ei olnud. Peale oli ju kirjutatud, et see oli mulle m6eldud. Kahjuks ei leidnud teed T6nisele v6i Marile.
Kuna kell on palju ja mul on kohver t2iesti pakkimata, siis pean jutuotsa seekord h2sti kiiresti kokku t6mbama. Ei taha homme hommikul v2ga hullusti kiirustama ka hakata.
Ytlen vaid, et t2na oli 22rmiselt ilus p2ev (hoolimata mitte alati ilusast ilmast), j2in v2ga rahule. Mul on hea meel, et n2gin ikkagi yhte ilusat vanalinna, mida kahjuks Berliinis polnud.
Plaani Potsdamisse kolida v6in aga 2ra unustada, korteriyyr pidi olema nii 1500 eurot kuus. Ei tea, kui palju prantsuse keele 6petajale palka makstaks?
Pildistasin j2lle ymber yhe postkaardi. Keskel on Sanssouci loss koos yhe osaga aiast. Yleval vasakult teine on ka osa lossiaiast, vasakult esimene on uus palee, mida n2gime vaid kaugelt. Vasakult keskmine on Potsdami Brandenburgi v2rav. See on kyll v2iksem kui Berliini oma, kuid mitte suursugusem. Paremalt teisel pildil on majad Hollandi kvartalist. Potsdami vanalinnas on terve linnaosa, kus on punastest tellistest valgete aknaraamidega majad. Paremalt keskmine on Nikolai kirik, sellest s6itsime autoga m66da, kyll aga k2isime yhes teises kirikus, mida kaardil pole. Ma ei julge praegu 6elda, mis kirik see oli, sest p2ris kindel oma teadmistes pole. Alt paremalt teine on Uus v2rav, selle juures jalutasime ka (see on nagu v2rav m6nest muinasjutust). Neid kohti n2gin ma t2na ka ise. Teisi kohti kahjuks mitte.
Potsdami vanalinnas oli yks suveniiripood, kust leidsin tee nimega "Tee fyr Anna". Pikka m6tlemist ei olnud. Peale oli ju kirjutatud, et see oli mulle m6eldud. Kahjuks ei leidnud teed T6nisele v6i Marile.
Kuna kell on palju ja mul on kohver t2iesti pakkimata, siis pean jutuotsa seekord h2sti kiiresti kokku t6mbama. Ei taha homme hommikul v2ga hullusti kiirustama ka hakata.
Ytlen vaid, et t2na oli 22rmiselt ilus p2ev (hoolimata mitte alati ilusast ilmast), j2in v2ga rahule. Mul on hea meel, et n2gin ikkagi yhte ilusat vanalinna, mida kahjuks Berliinis polnud.
Plaani Potsdamisse kolida v6in aga 2ra unustada, korteriyyr pidi olema nii 1500 eurot kuus. Ei tea, kui palju prantsuse keele 6petajale palka makstaks?
Monday, July 27, 2015
Anna ist auch mutig
Tavaline p2ev minu elus: olen Berliinis, k2in loomapargis (just pargis, mitte aias, sellel tehakse siin vahet), s66dan vabalt ringi liikuivaid kitsi k2e pealt ning paitan hundikutsikat. Alles gut!
T2nane hommik algas vihmaga, n6medalt kylm oli ka. Meenutasin kolmap2eva, kui saabusime ja h2sti palav oli. S6itsime vara kohale, sest lisaks pidime t2na sisseoste tegema ning 6htul s6ime sushit koos Antje teise tytre ja tolle noormehega, kes k6rvalmajas elavad. Eberswalde loomapark oli v2ga armas. Mulle meeldis see rohkem, kui Tallinna loomaaed. Park asus metsas ning loomade aedikutes oli v2ga palju p2ris loodust (puid, p66said, looduslikud kynkad). Park ise tundus kyll v2iksem, kuid see-eest palju kompaktsem, kui Tallinna oma. Loomi oli ka v2hem, kuid suutsime siiski 4 tundi ringi jalutada ilma, et oleks midagi kaks korda n2inud (va pesukarud, keda ma ekstra teist korda vaatama l2ksin, sest nad olid niii-nii armsad). Vabalt ringi jooksvaid ahvikesi ma ei n2inud, kuid see-eest jalutasid pargis kolm kitsekest. Pargil on suurep2rane systeem: kui tahad loomi s66ta, osta 10 sendi eest automaadist spetsiaalseid graanuleid, mida loomale anda. Otsime k6igepealt yhele m6mmikule, talle me peost syya ei andnud, tema sai oma toidu otse aedikusse. Kitsed aga kogunesid kohe meie ymber, kui s66daautomaadi juurde l2ksime. Kui syya k2es polnud, siis nad pai teha ei lasknud, kuid kui olid peot2ie kr6buskeid saanud, siis lubasid ka silitada. Olime saarmaste puuri juures, kui meist m66dus k6igepealt rihma otsas laama koos talitajaga. Natukese aja p2rast n2gime l2henemas hundikutsikat, j2lle rihma otsas ja koos talitajaga. Alguses ahhetasime Magdaleenaga lihtsalt, et "oh, kui armas" (talitaja ytles, et ta on 6-n2dalane), aga hundu tuli saarmaste aia juurde ning viimased l2ksid v2ga elevile. Hakkasid h22litsema ja tahtsid vist hunduga m2ngida. Ma olin meetri kaugusel hundikutsikast. Natuke aega tagasi olime just huntide aia juures olnud ja m6tlesin endamisi, et praegu on need loomad jah rahulikud, aga tegelikult on nad ju ikkagi metsikud kiskjad. Ja siis oli see v2ike kiskja ilma igasuguse vaheseinata mulle nii l2hedal. M6tlesin, et tahaks k2e sirutada ja teda silitada, kuid peas oli pilt metsikutest huntidest, kes inimese armutult maha v6ivad murda. Korraga tuli kutsikas aga J6rgi juurde ja hakkas tema k2si lakkuma. Magdaleena tegi siis hundile pai ja ka mina kasutasin v6imalust. Vaevalt et enam kunagi p2ris hunti paitada saan. Pealegi tundus, et murdma ta kedagi ei hakka. Oi kui pehme ta oli. Nyyd ei sobi mul vist enam 6elda, et koeri kardan :D Kahjuks ei saanud seda hetke pildile. Ilmselt oli talitajal temaga kuhugi kiire, sest kaua meil hundut imetleda ei lastud. Muidugi k2isime ka kaslasi vaatamas, aga nagu k6ik kassid enamuse oma elus, vedelesid tiiger, l6vid ja gepardid lihtsalt niisama heina sees. L6vid vahel t6stisid pead, kuid yldiselt oli neil ikka t6siselt yksk6ik, mis nende ymber toimub. Ahvikesed puurides hyplesid kyll ringi ja isegi kilpkonnad olid p2ris aktiivsed ja uudishimulikud. Muidugi k2isime Eulesid vaatamas ning t2iendasin oma kogu natuke (mitte p2ris Eule arvelt). Ei j6uagi k6iki kokku lugeda. Ytlen vaid, et loomapark oli v2ga-v2ga kena ja mul on hea meel, et seal k2isin. Kyll pildid tulevad ka hiljem.
S6itsime tagasi Berlin-Buchi. Teel tegime yhe peatuse Bernau linnakeses, kust otsime kohalikku Bernau 6lut ning teise peatuse p2evalille p6llu 22res. Olime seda juba eile m2rganud ja loomulikult oli see mulle ja emale midagi eksootilist, aga ka meie v66rustajad olid p6llust vaimustuses. Pildistasime natuke ja s6itsime edasi.
Meil on siin armas komme juua iga p2ev, kui oleme kuskilt tulnud enne s66ki kas kohvi v6i teed. Mina valisin t2na j22kohvi, sest peale l6unat l2ks p2ris palavaks.
Meie programmis j2rgmine punkt oli osta midagi kylakostiks. Aus6na, maiustuste ostmine on raske ylesanne. K6ik tundus nii odav ja nii hea. Kysisin iga asja puhul Antjelt yle, kas see v6i too on ikka hea ja saksap2rane. Me k2isime teist korda Kaufhausis, kus on k6ike v2ga palju ja hinnad tundusid mulle m6istlikumad kui Eestis. Oleks tahtnud k6ike proovida (jogurtid, pudingud, juustud). V2hemalt olen siin igal hommikul erinevaid m22rdejuutse maitsnud. Isegi hummuse (kikkerherne pasta) proovisin 2ra ja mulle v2ga maitses. Meil hakkas kiireks minema ning leppisime kokku, et kui veel midagi tahame, siis homme on veel aega.
Olime tellinud varem sushit koju, ning kui tagasi j6dsime, saabus ka see kohale. Varem olen sushit ainult koos Mariga teinud, mitte aga kuskilt ostnud. Vaatasin tellimislehte ja (ma pole kyll asjatundja) mulle tundus, et hinnad olid p2ris odavad. 6 tykki n2iteks avokaado ja surimiga sushit maksis 2,90, ainult avokaadoga 2,60. Olenes muidugi, mis vahele oli pandud ning kui suured tykid olid. Sain proovida nii 5-6 erinevat tyypi sushit. V2ga huvitavad olid suured paneeritud ja frityyritud tykid. Loomulikult ei puudunud ka sojakaste, wasabi ja ingveriribad. Ausalt6eldes ma ei leidnud, et valmistehtud oleks paremad olnud kui minu ja Mari omad. Need olid ka head, aga meie omad on rikkalikumad ning neis on hoolt ja armastust kahtlemata rohkem :) See muudab ka maitse paremaks.
Sushi juurde sain proovida Bernau 6lut, Berliini piparmyndilik66ri ja yhte punast Saksamaa veini, mis oli j2lle v2ga hea. Kuna minu jaoks on reisimise juures ka oluline tutvuda kohaliku s66gi-joogiga, siis sellep2rast ma nii erinevaid jooke j6ingi. Kes nyyd arvab, et mul ehk probleeme on, siis uskugu, et Eestis ma siiski tavaliselt 6htuti 6lut, lik66ri ja veini korraga ei tarbi. Sealiha ma ju ka muidu ei s66, aga siin s6in isegi veel t2na loomapargis yhe Currywusrti friikartulitega. Vaatasin just pilte google'ist ja seda vorsti t6esti syyaksegi tavaliselt papptaldrikult :D Ma arvasin, et meile lihtsalt anti nii, sest s6ime t2naval.
L6petuseks minu selle reisi lugu. Kuulen seda pidevalt raadiost, kui autoga s6idame ja see sobib ylih2sti suvistesse autos6itudesse.
T2nane hommik algas vihmaga, n6medalt kylm oli ka. Meenutasin kolmap2eva, kui saabusime ja h2sti palav oli. S6itsime vara kohale, sest lisaks pidime t2na sisseoste tegema ning 6htul s6ime sushit koos Antje teise tytre ja tolle noormehega, kes k6rvalmajas elavad. Eberswalde loomapark oli v2ga armas. Mulle meeldis see rohkem, kui Tallinna loomaaed. Park asus metsas ning loomade aedikutes oli v2ga palju p2ris loodust (puid, p66said, looduslikud kynkad). Park ise tundus kyll v2iksem, kuid see-eest palju kompaktsem, kui Tallinna oma. Loomi oli ka v2hem, kuid suutsime siiski 4 tundi ringi jalutada ilma, et oleks midagi kaks korda n2inud (va pesukarud, keda ma ekstra teist korda vaatama l2ksin, sest nad olid niii-nii armsad). Vabalt ringi jooksvaid ahvikesi ma ei n2inud, kuid see-eest jalutasid pargis kolm kitsekest. Pargil on suurep2rane systeem: kui tahad loomi s66ta, osta 10 sendi eest automaadist spetsiaalseid graanuleid, mida loomale anda. Otsime k6igepealt yhele m6mmikule, talle me peost syya ei andnud, tema sai oma toidu otse aedikusse. Kitsed aga kogunesid kohe meie ymber, kui s66daautomaadi juurde l2ksime. Kui syya k2es polnud, siis nad pai teha ei lasknud, kuid kui olid peot2ie kr6buskeid saanud, siis lubasid ka silitada. Olime saarmaste puuri juures, kui meist m66dus k6igepealt rihma otsas laama koos talitajaga. Natukese aja p2rast n2gime l2henemas hundikutsikat, j2lle rihma otsas ja koos talitajaga. Alguses ahhetasime Magdaleenaga lihtsalt, et "oh, kui armas" (talitaja ytles, et ta on 6-n2dalane), aga hundu tuli saarmaste aia juurde ning viimased l2ksid v2ga elevile. Hakkasid h22litsema ja tahtsid vist hunduga m2ngida. Ma olin meetri kaugusel hundikutsikast. Natuke aega tagasi olime just huntide aia juures olnud ja m6tlesin endamisi, et praegu on need loomad jah rahulikud, aga tegelikult on nad ju ikkagi metsikud kiskjad. Ja siis oli see v2ike kiskja ilma igasuguse vaheseinata mulle nii l2hedal. M6tlesin, et tahaks k2e sirutada ja teda silitada, kuid peas oli pilt metsikutest huntidest, kes inimese armutult maha v6ivad murda. Korraga tuli kutsikas aga J6rgi juurde ja hakkas tema k2si lakkuma. Magdaleena tegi siis hundile pai ja ka mina kasutasin v6imalust. Vaevalt et enam kunagi p2ris hunti paitada saan. Pealegi tundus, et murdma ta kedagi ei hakka. Oi kui pehme ta oli. Nyyd ei sobi mul vist enam 6elda, et koeri kardan :D Kahjuks ei saanud seda hetke pildile. Ilmselt oli talitajal temaga kuhugi kiire, sest kaua meil hundut imetleda ei lastud. Muidugi k2isime ka kaslasi vaatamas, aga nagu k6ik kassid enamuse oma elus, vedelesid tiiger, l6vid ja gepardid lihtsalt niisama heina sees. L6vid vahel t6stisid pead, kuid yldiselt oli neil ikka t6siselt yksk6ik, mis nende ymber toimub. Ahvikesed puurides hyplesid kyll ringi ja isegi kilpkonnad olid p2ris aktiivsed ja uudishimulikud. Muidugi k2isime Eulesid vaatamas ning t2iendasin oma kogu natuke (mitte p2ris Eule arvelt). Ei j6uagi k6iki kokku lugeda. Ytlen vaid, et loomapark oli v2ga-v2ga kena ja mul on hea meel, et seal k2isin. Kyll pildid tulevad ka hiljem.
S6itsime tagasi Berlin-Buchi. Teel tegime yhe peatuse Bernau linnakeses, kust otsime kohalikku Bernau 6lut ning teise peatuse p2evalille p6llu 22res. Olime seda juba eile m2rganud ja loomulikult oli see mulle ja emale midagi eksootilist, aga ka meie v66rustajad olid p6llust vaimustuses. Pildistasime natuke ja s6itsime edasi.
Meil on siin armas komme juua iga p2ev, kui oleme kuskilt tulnud enne s66ki kas kohvi v6i teed. Mina valisin t2na j22kohvi, sest peale l6unat l2ks p2ris palavaks.
Meie programmis j2rgmine punkt oli osta midagi kylakostiks. Aus6na, maiustuste ostmine on raske ylesanne. K6ik tundus nii odav ja nii hea. Kysisin iga asja puhul Antjelt yle, kas see v6i too on ikka hea ja saksap2rane. Me k2isime teist korda Kaufhausis, kus on k6ike v2ga palju ja hinnad tundusid mulle m6istlikumad kui Eestis. Oleks tahtnud k6ike proovida (jogurtid, pudingud, juustud). V2hemalt olen siin igal hommikul erinevaid m22rdejuutse maitsnud. Isegi hummuse (kikkerherne pasta) proovisin 2ra ja mulle v2ga maitses. Meil hakkas kiireks minema ning leppisime kokku, et kui veel midagi tahame, siis homme on veel aega.
Olime tellinud varem sushit koju, ning kui tagasi j6dsime, saabus ka see kohale. Varem olen sushit ainult koos Mariga teinud, mitte aga kuskilt ostnud. Vaatasin tellimislehte ja (ma pole kyll asjatundja) mulle tundus, et hinnad olid p2ris odavad. 6 tykki n2iteks avokaado ja surimiga sushit maksis 2,90, ainult avokaadoga 2,60. Olenes muidugi, mis vahele oli pandud ning kui suured tykid olid. Sain proovida nii 5-6 erinevat tyypi sushit. V2ga huvitavad olid suured paneeritud ja frityyritud tykid. Loomulikult ei puudunud ka sojakaste, wasabi ja ingveriribad. Ausalt6eldes ma ei leidnud, et valmistehtud oleks paremad olnud kui minu ja Mari omad. Need olid ka head, aga meie omad on rikkalikumad ning neis on hoolt ja armastust kahtlemata rohkem :) See muudab ka maitse paremaks.
Sushi juurde sain proovida Bernau 6lut, Berliini piparmyndilik66ri ja yhte punast Saksamaa veini, mis oli j2lle v2ga hea. Kuna minu jaoks on reisimise juures ka oluline tutvuda kohaliku s66gi-joogiga, siis sellep2rast ma nii erinevaid jooke j6ingi. Kes nyyd arvab, et mul ehk probleeme on, siis uskugu, et Eestis ma siiski tavaliselt 6htuti 6lut, lik66ri ja veini korraga ei tarbi. Sealiha ma ju ka muidu ei s66, aga siin s6in isegi veel t2na loomapargis yhe Currywusrti friikartulitega. Vaatasin just pilte google'ist ja seda vorsti t6esti syyaksegi tavaliselt papptaldrikult :D Ma arvasin, et meile lihtsalt anti nii, sest s6ime t2naval.
L6petuseks minu selle reisi lugu. Kuulen seda pidevalt raadiost, kui autoga s6idame ja see sobib ylih2sti suvistesse autos6itudesse.
Sunday, July 26, 2015
Kloster Chorin ja keelelised arengud
Nagu hommikul r22kisin, oli meil plaanis t2na kloostrisse kontserdile ja seej2rel loomaparki minna. Kahjuks ei l2inud k6ik nagu plaanitud.
Ilm oli nii ja naa, p2ikese k2es soe, aga kui pilv ette tuli, siis p2ris jahe. J6udsime Kloster Chorini juurde enne kella 13. Kontsert pidi algama 15. Klooster ja selle ymbrus oli v2ga ilus. J2lle palju rohelust, k6rged puud, laiad muruplatsid. Klooster ise on nii 700 aastat vana. Olen ostnud nyyd igalt poolt, kus olen k2inud, postkaardi. Et mitte mustrit l6hkuda, ostsin ka nyyd ja pildistasin ymber. Lisaks ostsin kloostri suveniiripoest astelpajulik66ri segu. Ema v6ttis ingverilik66ri segu ja Antje yhe sellise, mille nime ma isegi ei tea. V2ikeseid lik66ripudeleid (20 ml) myydi 3,20 euroga, kuid oma seguga (5,90), saan teha 1,4 liitrit lik66ri.
S6ime enne kontsertit kirsikooki ja j6ime kohvi. Paljud inimesed panid kloostri hoovi murule pysti oma klapptoolid ja tekid ning v6tsid lausa salatid, pirukad ja koogid v2lja.
Kontsert oli v2ga ilus. Ma ei saanudki aru, et see kaks tundi kestis. R2ndasin oma m6tetes kuhugi "Game of Thrones'i" maale. Niisuguses v6imsas kohas, kauni muusika ja maastiku keskel tekkis tunne, et kohe v6iks ka m6ni lohe yle pea lennata v6i ryytlid duelli pidada.
Kui kontsert l2bi sai, oli kell 17 l2bi. Siis avastati, et loomapark pannakse 18.30 ju kinni, kuid s6it pargini v6ttis nii 20 minutit aega. Olime k6ik natuke 6nnetud ja siis tegin mina pakkumise (ohverdades v6imaluse homme kogu oma raskelt teenitud raha Primarkis 2ra kulutada), et v6iksime homme ikka loomi vaatama tulla. Muidu oli plaanis s6ita homme Berliini, lasta mind Primarki ja siis minna laevaga Spreele s6itma nign Berliini vaateid nautida. M6tlesin aga, et loomapark v6iks olla v2ga tore koht (seal pidid osad ahvikesed vabalt ringi jooksma). Riideid saan ma igalt poolt mujalt ka ja mul aus6na pole neid ylih2dasti vaja. Laevas6it v6iks ju tore olla, aga ma ei saa kindel olla, et j2lle tellingute ja teeehitusega tutvuda ei tule. Olen ainult Tallinna loomaaias k2inud ja sedagi viimati...oeh...pea 5 aastat tagasi. Pealegi mulle v2ga meeldivad loomad. Muide Villi juba ronib voodisse, aga mitte kaissu. Tahab, et teda k6hu alt sygataks. Oskar s6i l6vikonservi ja viskas ennast meie toa uske vahele pikali. Ma ei julgenud temast yle astuda, sest muidu on ta yliarg olnud ja nyyd j2rsku ei liikunud eest, kui ma tuppa tahtsin minna.
Eks me veel otsustame t2psemalt, mida teisip2eval teha, kuid praegu on plaanis Potsdamisse yhe lossi vaatama s6ita.
Sain t2na proovida k6ige paremat roosat veini, mida kunagi joonud olen. Avasime yhe roosa Saksa veini ja see on just selline, nagu yks suvine vein olema peaks, v2rske ja kergelt magus, aga mitte l22ge. Minu jaoks maitseb maasikaselt.
Kysisin t2na otse, et kuidas on aru saada, kui ma r22gin. Valus t6de oli, et aru v6ib minust saada kyll, aga s6navara on v2ike ja grammatika ongi just selline, et saab aru, mida 6elda tahan. Samas sain kiita, et napilt kahe kuuga olen ikkagi 6ppinud p2ris palju v2ljendeid ja tegus6nu, et oma arvamust avaldada. Aru saan paremini, kui r22gin (mis on v66rkeelte puhul okei). Vahel saan isegi paremini ja kiiremini aru, kui ema, aga tal on s6navara suurem. Ega ma ju grammatika 6ppimisele r6hku ei pannudki nii, et ma ei saa aru, mida ma kurvastan. V2ga hea on see, et nyyd, praktika k2igus, on mulle j22nud paljud asjad paremini meelde n2iteks mineviku moodustamine ja osad s6nad, mis varem kuidagi selgeks ei saanud. N2iteks olen kuulnud viimastel p2evadel nii palju s6na "manchmal", et see j22b kyll meelde, t2na j2i meelde, et "jetzt" on "nyyd, praegu". T2na kasutasin yhte teist s6na selle asemel, hakkasin kahtlema, kysisin j2rgi ja sain teada, et "nur" ei ole "nyyd". T6si see on, et l2bi vigade 6pitakse. Pean isegi plaani hakata Prantsusmaal saksa keelt 6ppima. Kahju oleks tegelikult, kui suur t66 raisku l2heks. V6ib-olla s6na "manchmal" ma ei unusta, aga k6ik muu v6ib meelest minna. Ega mulle saksa keel endiselt v2ga ei meeldi, aga keele keskel olles olen hakanud sellesse paremini suhtuma. Polegi teine nii vihane nagu mulle alati tundunud on. P2ris tore on kuulata, hakkan harjuma. Pyydsin t2na prantsuse keeles m6elda, aga saksakeelsed s6nad tulid meelde, justkui mingi sein oli ees. Huvitav.
Ilm oli nii ja naa, p2ikese k2es soe, aga kui pilv ette tuli, siis p2ris jahe. J6udsime Kloster Chorini juurde enne kella 13. Kontsert pidi algama 15. Klooster ja selle ymbrus oli v2ga ilus. J2lle palju rohelust, k6rged puud, laiad muruplatsid. Klooster ise on nii 700 aastat vana. Olen ostnud nyyd igalt poolt, kus olen k2inud, postkaardi. Et mitte mustrit l6hkuda, ostsin ka nyyd ja pildistasin ymber. Lisaks ostsin kloostri suveniiripoest astelpajulik66ri segu. Ema v6ttis ingverilik66ri segu ja Antje yhe sellise, mille nime ma isegi ei tea. V2ikeseid lik66ripudeleid (20 ml) myydi 3,20 euroga, kuid oma seguga (5,90), saan teha 1,4 liitrit lik66ri.
S6ime enne kontsertit kirsikooki ja j6ime kohvi. Paljud inimesed panid kloostri hoovi murule pysti oma klapptoolid ja tekid ning v6tsid lausa salatid, pirukad ja koogid v2lja.
Kontsert oli v2ga ilus. Ma ei saanudki aru, et see kaks tundi kestis. R2ndasin oma m6tetes kuhugi "Game of Thrones'i" maale. Niisuguses v6imsas kohas, kauni muusika ja maastiku keskel tekkis tunne, et kohe v6iks ka m6ni lohe yle pea lennata v6i ryytlid duelli pidada.
Kui kontsert l2bi sai, oli kell 17 l2bi. Siis avastati, et loomapark pannakse 18.30 ju kinni, kuid s6it pargini v6ttis nii 20 minutit aega. Olime k6ik natuke 6nnetud ja siis tegin mina pakkumise (ohverdades v6imaluse homme kogu oma raskelt teenitud raha Primarkis 2ra kulutada), et v6iksime homme ikka loomi vaatama tulla. Muidu oli plaanis s6ita homme Berliini, lasta mind Primarki ja siis minna laevaga Spreele s6itma nign Berliini vaateid nautida. M6tlesin aga, et loomapark v6iks olla v2ga tore koht (seal pidid osad ahvikesed vabalt ringi jooksma). Riideid saan ma igalt poolt mujalt ka ja mul aus6na pole neid ylih2dasti vaja. Laevas6it v6iks ju tore olla, aga ma ei saa kindel olla, et j2lle tellingute ja teeehitusega tutvuda ei tule. Olen ainult Tallinna loomaaias k2inud ja sedagi viimati...oeh...pea 5 aastat tagasi. Pealegi mulle v2ga meeldivad loomad. Muide Villi juba ronib voodisse, aga mitte kaissu. Tahab, et teda k6hu alt sygataks. Oskar s6i l6vikonservi ja viskas ennast meie toa uske vahele pikali. Ma ei julgenud temast yle astuda, sest muidu on ta yliarg olnud ja nyyd j2rsku ei liikunud eest, kui ma tuppa tahtsin minna.
Eks me veel otsustame t2psemalt, mida teisip2eval teha, kuid praegu on plaanis Potsdamisse yhe lossi vaatama s6ita.
Sain t2na proovida k6ige paremat roosat veini, mida kunagi joonud olen. Avasime yhe roosa Saksa veini ja see on just selline, nagu yks suvine vein olema peaks, v2rske ja kergelt magus, aga mitte l22ge. Minu jaoks maitseb maasikaselt.
Kysisin t2na otse, et kuidas on aru saada, kui ma r22gin. Valus t6de oli, et aru v6ib minust saada kyll, aga s6navara on v2ike ja grammatika ongi just selline, et saab aru, mida 6elda tahan. Samas sain kiita, et napilt kahe kuuga olen ikkagi 6ppinud p2ris palju v2ljendeid ja tegus6nu, et oma arvamust avaldada. Aru saan paremini, kui r22gin (mis on v66rkeelte puhul okei). Vahel saan isegi paremini ja kiiremini aru, kui ema, aga tal on s6navara suurem. Ega ma ju grammatika 6ppimisele r6hku ei pannudki nii, et ma ei saa aru, mida ma kurvastan. V2ga hea on see, et nyyd, praktika k2igus, on mulle j22nud paljud asjad paremini meelde n2iteks mineviku moodustamine ja osad s6nad, mis varem kuidagi selgeks ei saanud. N2iteks olen kuulnud viimastel p2evadel nii palju s6na "manchmal", et see j22b kyll meelde, t2na j2i meelde, et "jetzt" on "nyyd, praegu". T2na kasutasin yhte teist s6na selle asemel, hakkasin kahtlema, kysisin j2rgi ja sain teada, et "nur" ei ole "nyyd". T6si see on, et l2bi vigade 6pitakse. Pean isegi plaani hakata Prantsusmaal saksa keelt 6ppima. Kahju oleks tegelikult, kui suur t66 raisku l2heks. V6ib-olla s6na "manchmal" ma ei unusta, aga k6ik muu v6ib meelest minna. Ega mulle saksa keel endiselt v2ga ei meeldi, aga keele keskel olles olen hakanud sellesse paremini suhtuma. Polegi teine nii vihane nagu mulle alati tundunud on. P2ris tore on kuulata, hakkan harjuma. Pyydsin t2na prantsuse keeles m6elda, aga saksakeelsed s6nad tulid meelde, justkui mingi sein oli ees. Huvitav.
Tellingud ja teeehitus: vierten Tag in Berlin
Eile hommikul k2isime mulle Eulesid (66kulle) ostmas. Sain yhe kujukese ja yhe teekyynla hoidja. Nad on ikka nii armsad. Iga kord, kui kuskil nt m6ne akna peal m6ni Eule on, n2idatakse seda kohe mulle :D ja kui ma ise m6nda n2en, siis ka kohe kilkan, et "oi, Eule!".
Eile l2ksime l6puks Berliini. V6tsime rongi-metroo p2evapileti. Buchist kesklinna ei s6itnud eriti kaua, ilm oli ilusam, kui alguses arvasime. Ma ei hakka kuidagi ilustama ja keerutama ning ytlen otse, et olin kergelt pettunud. Ootasin midagi Pariisi sarnast, kuid kesklinnas oli hoopis v2ga palju inetuid paneelmaju, osad DDR'i ajast. Lisaks oli pysti palju tellinguid, kraanad k6rgusid linna kohal ning Unter den Linden oli poolenisti yles kaevatud ja ehitussoojakuid t2is. Eks need kohad, mida piltide pealt olen n2inud, olid ikka ilusadnt Neptuni purskaev, Toomkirik, Brandenburgi v2ravad (mille ees on muide prantsuse v2ljak koos saatkonnaga), n2gin ka yhte ylikooli, mis n2gi v2lja nagu loss, valge, kuldsete v2ravatega. Kaubanduskeskusi oli ka palju. Mulle anti poolteist tundi, et natuke poodelda. M6ned asjad ma ostsin, kuid mitte midagi sellist, mida tegelikult tahtsin, sest neid asju lihtsalt polnud. Seej2rel s6ime karrivorsti (Currywurst), mis pidi olema tyypiline saksa toit. Kuna ma tavaliselt liha ei s66, siis ei osanud v2ga hinnata. Halb ei olnud, karri andis hea maitse juurde, aga ketsupit oli liiga palju. Ja siis tegime oma turistipildid ja jalutusk2igud 2ra. Tulime natukeseks tagasi Buchi ning 6htyl l2ksime mina, ema ja Antje tagasi kesklinna. K2isime Toomkirikus yhte akustilist ansamblit kuulamas. Seekord l2ksime linna teist teed pidi ning jalutusk2ik kirikusse oli kenam, kui p2eval n2htu. Kirik koos Lustgarteniga oli ilus ja v6imas. Aiast vasakul oli hiigelsuur muuseum, mis kuulus sammuti minu ettekujutusse Berliinist. Kirik meenutas mulle Sacre Coeur'i Pariisis, kuigi viimane on minu meelest veel ilusam. Maalid ja kaunistused olid v2ga v6imsad, suured sarkofaagid veidi k6hedust tekitavad. Kontsert oli v2ga ilus. Laludi nii saksa, kui ka inglise ja prantsuse keeles, yks laul oli isegi hispaania keeles. Ja need polnud ainult vaimulikud laulud, vaid ka peo ja armastuse laulud (nt "What shall we do with the drunken sailor"). P2rast l2ks mu ema yhele lauljale ligi, surus k2tt, t2nas ja ytles, et meie oleme Eestist ja tema on klaveri6petaja. Naersime hiljem tykk aega, et Mutti war mutig. See oli t6esti yllatav, aga mul on hea meel, et ta on saksa keele r22kimise hirmust yle saanud. Alguses arvas, et ei suuda yhtegi lauset 6elda, aga nyyd tellib ise kohvikus ja peab Antjega pikki vestlusi. Mind pannakse ka ise ostma ja tellima :D Esimesel kahel korral hakkas teenindaja minuga inglise keeles r22kima, aga j2rgmistel kordadel olen paremini hakkama saanud ning olen asjad ainult saksa keeles aetud saanud. Das ist sehr gut!
Peale kontserdit l2ksime yhte baari kokteile jooma. Ilm oli muutunud jahedaks ja v2ga tuuliseks, kuid koju me siiski minna ei tahtnud. Jalutasime Spree 22res (jah sellel samal j6el, kus yleeile s6itsime) ja seekord oli linn j2lle kenam kui p2eval. Teisel pool j6ge oli kirik ja muuseumid, meie pool pargid ja nooblid restoranid. Valisime Ampelmanni restoran-baari. Seal olid palmid ning lamamistoolid murul. Teenindaja hoiatas, et v6ib hakata sadama ning soovitas p2evavarju alla istuda. Meile toodi soojad fliistekid, just see, mida mulle vaja oli. J6in Mojitot, teki sees oli p2ris soe, vaade kirikule ja j6ele oli kena. Nautisin v2ga eilset 6htut. Ehk siiski tekkis minu esimene pettumus liiga kiiresti? Aga 22relinnad on ikkagi armsamad. Vahelduseks on tore n2ha palju erinevaid inimesi, aga p2evat p2eva oleks see liiga v2sitav.
T2na l2heme kontserdile yhte kloostrisse ning peale seda yhte loomaparki, mis pidi v2ga vahva olema. Loomulikult on, loomad ongi vahvad :) Berliini loomaaeda me ei l2he, see pidi olema p2ris kallis ja tohutult suur st loomad on v2ga hajutatult. Loomapark pidi parem olema. Kirjelduste j2rgi tundub p6nev kyll.
Eile l2ksime l6puks Berliini. V6tsime rongi-metroo p2evapileti. Buchist kesklinna ei s6itnud eriti kaua, ilm oli ilusam, kui alguses arvasime. Ma ei hakka kuidagi ilustama ja keerutama ning ytlen otse, et olin kergelt pettunud. Ootasin midagi Pariisi sarnast, kuid kesklinnas oli hoopis v2ga palju inetuid paneelmaju, osad DDR'i ajast. Lisaks oli pysti palju tellinguid, kraanad k6rgusid linna kohal ning Unter den Linden oli poolenisti yles kaevatud ja ehitussoojakuid t2is. Eks need kohad, mida piltide pealt olen n2inud, olid ikka ilusadnt Neptuni purskaev, Toomkirik, Brandenburgi v2ravad (mille ees on muide prantsuse v2ljak koos saatkonnaga), n2gin ka yhte ylikooli, mis n2gi v2lja nagu loss, valge, kuldsete v2ravatega. Kaubanduskeskusi oli ka palju. Mulle anti poolteist tundi, et natuke poodelda. M6ned asjad ma ostsin, kuid mitte midagi sellist, mida tegelikult tahtsin, sest neid asju lihtsalt polnud. Seej2rel s6ime karrivorsti (Currywurst), mis pidi olema tyypiline saksa toit. Kuna ma tavaliselt liha ei s66, siis ei osanud v2ga hinnata. Halb ei olnud, karri andis hea maitse juurde, aga ketsupit oli liiga palju. Ja siis tegime oma turistipildid ja jalutusk2igud 2ra. Tulime natukeseks tagasi Buchi ning 6htyl l2ksime mina, ema ja Antje tagasi kesklinna. K2isime Toomkirikus yhte akustilist ansamblit kuulamas. Seekord l2ksime linna teist teed pidi ning jalutusk2ik kirikusse oli kenam, kui p2eval n2htu. Kirik koos Lustgarteniga oli ilus ja v6imas. Aiast vasakul oli hiigelsuur muuseum, mis kuulus sammuti minu ettekujutusse Berliinist. Kirik meenutas mulle Sacre Coeur'i Pariisis, kuigi viimane on minu meelest veel ilusam. Maalid ja kaunistused olid v2ga v6imsad, suured sarkofaagid veidi k6hedust tekitavad. Kontsert oli v2ga ilus. Laludi nii saksa, kui ka inglise ja prantsuse keeles, yks laul oli isegi hispaania keeles. Ja need polnud ainult vaimulikud laulud, vaid ka peo ja armastuse laulud (nt "What shall we do with the drunken sailor"). P2rast l2ks mu ema yhele lauljale ligi, surus k2tt, t2nas ja ytles, et meie oleme Eestist ja tema on klaveri6petaja. Naersime hiljem tykk aega, et Mutti war mutig. See oli t6esti yllatav, aga mul on hea meel, et ta on saksa keele r22kimise hirmust yle saanud. Alguses arvas, et ei suuda yhtegi lauset 6elda, aga nyyd tellib ise kohvikus ja peab Antjega pikki vestlusi. Mind pannakse ka ise ostma ja tellima :D Esimesel kahel korral hakkas teenindaja minuga inglise keeles r22kima, aga j2rgmistel kordadel olen paremini hakkama saanud ning olen asjad ainult saksa keeles aetud saanud. Das ist sehr gut!
Peale kontserdit l2ksime yhte baari kokteile jooma. Ilm oli muutunud jahedaks ja v2ga tuuliseks, kuid koju me siiski minna ei tahtnud. Jalutasime Spree 22res (jah sellel samal j6el, kus yleeile s6itsime) ja seekord oli linn j2lle kenam kui p2eval. Teisel pool j6ge oli kirik ja muuseumid, meie pool pargid ja nooblid restoranid. Valisime Ampelmanni restoran-baari. Seal olid palmid ning lamamistoolid murul. Teenindaja hoiatas, et v6ib hakata sadama ning soovitas p2evavarju alla istuda. Meile toodi soojad fliistekid, just see, mida mulle vaja oli. J6in Mojitot, teki sees oli p2ris soe, vaade kirikule ja j6ele oli kena. Nautisin v2ga eilset 6htut. Ehk siiski tekkis minu esimene pettumus liiga kiiresti? Aga 22relinnad on ikkagi armsamad. Vahelduseks on tore n2ha palju erinevaid inimesi, aga p2evat p2eva oleks see liiga v2sitav.
T2na l2heme kontserdile yhte kloostrisse ning peale seda yhte loomaparki, mis pidi v2ga vahva olema. Loomulikult on, loomad ongi vahvad :) Berliini loomaaeda me ei l2he, see pidi olema p2ris kallis ja tohutult suur st loomad on v2ga hajutatult. Loomapark pidi parem olema. Kirjelduste j2rgi tundub p6nev kyll.
Friday, July 24, 2015
Gurkenparadies
Sain millesti natuke valesti aru, me ei l2inudki t2na paadiga Berliini, kuid see koht, kus k2isime, oli nagu muinasjutt. K6igepealt tuli pea kaks tundi autoga s6ita. Lugesin "Game of Thrones'i" ja nautisin loodust. Mingi aja s6itsime m66da kiirteed. Ei tea, ei osanud midagi arvata. Tee nagu tee ikka, kiiremini s6idetakse ja suur on, aga yldiselt oli igav...va see, et s6idusuundi eraldati lisaks teepiiretele ka s6strap66sastega (et oleks ikka rohelust).
J6udsime v2ikesesse linnakesse. Parkisime auto 2ra ja vaatasime natuke ringi. Parkla juures oli yks suveniirilett, kus j2id silma igasugused kurgimeened, m2ngukurgid, kurgi kujuga magnetid, v6tmehoidjad ja kurgilik66r. Vahtisime k6ik seda ja pyydsime arvata, mis maitsega see v6iks olla. Lahke myyjah2rra pakkus seda meile proovida. Oli huvitav. Nagu kurgivesi suhkru ja viinaga. :D
Suudnusimegi siis sadamasse ja istusime paati. Meist tehti tee peal pilti. T2na olin nii kaval, et pildistasin tahvliga selle foto ja oma postkaardid, mis otsnud olen, ymber. Nyyd ei pea ma paati kirjeldama. S6itsime m66da Spree j6ge. Esimene peatus tehti selleks, et j6e 22rest osta teele n2ksimiseks erinevait kurke. V6tsime ka proovimiseks vyrtsikurki, soolakurki ja hapukurki. Ilm oli imeilus, peaaegu pilvitu. Liuglesime m66da vett, meid saatsid pardid ja sinised kiilid. J6e kallastel oli palju maju koos nii kaunite aedadega nagu need oleks m6nest muinasjutust. Tohutult oli v2rvilisi lillep66said, pygatud puid, metsikuid puid (eriti leinapajusid, mis on mulle alati haldjaid ja muinasjutumetsi meenutanud). Kui eile olin ma Araabia printsess, siis t2na olin haldjas, kes v6lumetsas seikles. Yle j6e viisid sillakesed, vahel s6itis m6ni teine paat meile vastu. Linnud laulsid. Ma oleksingi v6inud sinna paati j22da. Poole s6idu pealt tegime toidupeatuse. See polnud kyll v2ga muinasjuhtuline, sest selles kohas oli palju inimesi ja toidukohti-suveniiripoode, kuid sain nyyd proovida tumedat saksa 6lut ning marineeritud heeringat (bismarkherring). Oli v2ga hea. Ja siis j2tkasime oma s6itu. J2tkuvalt olid aiad ja majakesed liiga armsad ja ilusad, et olla t6elised. Inimesi n2gin aedades v2he, 2kki nad polnudki p2ris?
Nii nagu k6ik head asjad ykskord l2bi saavad, sai l2bi ka meie reis. L2ksime Spree linnakesse-kylakesse jalutama. M2rkasin ruttu, et pea igal pool pakutakse kurke. Postkaartidel on kurgid, postkaartidel on ka kurgimarineerimisretseptid. Myydi kurgi6lut, veel kurgilik66ri ja nii erinevaid kurke, mida ma ettegi ei osanud kujutada. Ostsin m6ned h6rgutised kaasa ning l2ksime siis kurke degusteerima. Olen nyyd s66nud soolakurki, hapukurki, tsillikurki, kyyslaugukurki, sinepikurki, meekurki, vyrtsikurki ja veel mingit kurki, mille nime ma ei tea. Kyyslaugu oma oli nii hea, et ostsime seda 6htuks kaasa.
Tagasiteel k2isime yhes kaubahallsi v6i marketis. Mulle tundub, et toit on siin odavam kui Eestis. Ja no veinid... Antje n2itas mulle veine, mis pidid olema head ja mis maksavad vaid 3 eurot. V6tsime kaks pudelit, eks paistab, kas on hea. Valik on igas m6ttes suurem ja asjad on loomulikult p6nevamad. Kuna eile tuli juttu sellest, et tahan saksa 6lut proovida, osteti t2na erinevaid 6llesid. Sain maitsta ingveri6lut, Pilsnerit, mis pidi olema just see 6ige saksa 6lu ning praegu mekin yhte tumedat. Pilsner mulle v2ga ei meeldinud, kuid tumedad 6lled on kyll v2ga head. Et oleks 6ige sakslase tunne, anti mulle ikka 6llekann k2tte :D
Kuid nyyd pildid:
Esimene postkaart on t2na hommikul ostetud ja sellel v6ib n2ha kohti Berlin-Buchist, kus praegu elame. Vasakult esimene ylemine ja selle all olev maja on m6lemad kliinikud ja kuuluvad sellesse kompleksi, millest yleeile kirjutasin. Alumine on moodne Heliose kliinik, kus olen lausa sees k2inud. Lisaks on kaardil veel veetorn, lossipark, kus ka jalutasin ning yks uurimiskeskus.
J2rgmisel pildil on Spreewald ehk koht, kus t2na k2isime. See piirkond ongi kurkide poolest kuulus, lisaks tehakse seal ilusaid lihav6ttemune (mida juba praegu myydi). Kaardil v6ib kuidagi n2ha ka j6ge ja paate, kvaliteet kahjuks pole eriti hea. Meie paadist on ka pilt, siin kutsutakse neid paate Kahn'ideks. Otsi Anna pildilt yles :D
Ostsin kaasa nii seda kurgilik66ri kui ka segu kahest asjast, mida Sprees k6ige rohkem myydi (kurgid ja mesi) ehk siis mee ja kurgi segu koos sinepiseemnete, 22dika, soola ja suhkruga. Praegu naudin r6dul suve6htut ja unistan majakesest j6e 22res, kust m66dujatele kurke myya. Ah, isegi kurke pole vaja, majakesest ja lilleaiast j6e 22res piisaks :)
Kassid hakkavad julgemaks muutumaJ2tsin meie toa ukse 66seks lahti ja mingil hetkel olid m6lemad toas. T6usin istuli ja siis kohe jooksid v2lja. Hommikul tuli Villi aga korraks voodisse, nuusutas mind ettevaatlikult, vaatas ringi ja l2ks 2ra. Kui voodis aga pilte tegin, tuli ka sinna ja viskas pikali. Samas pai ei tahtnud. Me arvame, et see voodi on muidu tema oma,, kuid nyyd tungisime sisse ja ta on h2iritud, et seal rahulikult olla ei saa :(
Thursday, July 23, 2015
Zweite Tag in Berlin
K2isime t2na Maailma Aedades (G2rten der Welt). See on tohutult suur "aed", kus on koos erinevat tyypi aiad. Alustasime ringk2iku Korea aiast, seej2rel l2ksime Jaapani aeda, kristlikku aeda ja Hiina aeda, mis on Euroopa suurim. Nautisime seal Hiina teed ja dumplinguid. Edasi ekslesime yhes labyrindis ja k2isime muinasjututegelaste aias, kus olid kujud erinevatest Grimmide muinasjuttude tegelastest. Viimaks k2isime ka idamaises aias, kus mul tekkis tunne nagu oleksin hoopis Tuneesias ning ma polegi tavaline Anna, vaid hoopis araabia printsess :D Idamaine ja Hiina aed olid minu lemmikud. Kahjuks ei saanud me minna Itaalia aeda, sest see oli ehituse all ja k6ik, mis seal varem oli olnud, oli praegu yles v6etud.
Ilm oli j2lle m6nus, veidi tuulisem ja pilvisem kui eile, kuid mul 6nnestus isegi p2ikest saada. Eestis vaevalt, et p2evitada praegu saab.
6htul l2ksime Antje aeda. See oli tegelikult nagu suvila, nagu need, mis L6unakeskuse l2hedal on. Pidime 10-15 minutit jalutama enne kui kohale j6udsime. Suvilaid oli v2ga palju ja need olid tihedalt yksteise k6rval. Aiad olid t2is lilli, aiakujukesi, puid ja p66said (palju-palju rohelust). Kuigi aiapind polnud kellelgi eriti suur, on see ikkagi v2gahea variant veidike korterist ja linnak2rast puhata. Grillisime, j6ime valget Saksamaa veini, s6ime eilset kartulisalatit ja avokaadopyreed grillitud kuklitega.
Pilte on kyll j2lle palju, kuid need ootavad 6igesse arvutisse p22semist. Homme l2heme kolmetunnisele laevas6idule Spree j6ele. Enne tuleb aga kaks tundi 6igesse kohta s6ita ja siis hiljem kaks tundi koju tagasi. Laevas6it pidi aga v2ga ilus olema. S6idame l2bi Berliini :) v6i noh, me oleme praegu ka Berliinis, aga siis n2eme seda t6eliselt ilusat Berliini.
Minu saksa keelt lausa kiidetakse. Antje ema ei uskunud, et ma kahe kuuga nii palju selgeks sain, et r22kida suudan, aga Antje kinnitas talle, et saan k6ik jutud aetud. Ma kyll usun, et minu keelekasutus v6ib olla v2ga veider ja isegi valus kuulata, kuid sellest hoolimata r22gin nii palju kui v6imalik ning mitte ainult lihtlausetega ja olevikus, vaid teen relatiivlauseid ja kasutan nii palju minevikku, kui suudan. Proovigu keegi mulle 6elda, et prantsuse keelt ei saa kolme aastaga selgeks :D
Kassid on ikka veel arad. Villi laseb pai teha kyll, aga sylle ei taha. Oskar kykitab diivani taga v6i luusib m66da lauaaluseid.
Leidsime poe, kus myyakse palju 66kulli (Uhu) kujusid. Nyyd tean, millega kohver t2ita :D
Ilm oli j2lle m6nus, veidi tuulisem ja pilvisem kui eile, kuid mul 6nnestus isegi p2ikest saada. Eestis vaevalt, et p2evitada praegu saab.
6htul l2ksime Antje aeda. See oli tegelikult nagu suvila, nagu need, mis L6unakeskuse l2hedal on. Pidime 10-15 minutit jalutama enne kui kohale j6udsime. Suvilaid oli v2ga palju ja need olid tihedalt yksteise k6rval. Aiad olid t2is lilli, aiakujukesi, puid ja p66said (palju-palju rohelust). Kuigi aiapind polnud kellelgi eriti suur, on see ikkagi v2gahea variant veidike korterist ja linnak2rast puhata. Grillisime, j6ime valget Saksamaa veini, s6ime eilset kartulisalatit ja avokaadopyreed grillitud kuklitega.
Pilte on kyll j2lle palju, kuid need ootavad 6igesse arvutisse p22semist. Homme l2heme kolmetunnisele laevas6idule Spree j6ele. Enne tuleb aga kaks tundi 6igesse kohta s6ita ja siis hiljem kaks tundi koju tagasi. Laevas6it pidi aga v2ga ilus olema. S6idame l2bi Berliini :) v6i noh, me oleme praegu ka Berliinis, aga siis n2eme seda t6eliselt ilusat Berliini.
Minu saksa keelt lausa kiidetakse. Antje ema ei uskunud, et ma kahe kuuga nii palju selgeks sain, et r22kida suudan, aga Antje kinnitas talle, et saan k6ik jutud aetud. Ma kyll usun, et minu keelekasutus v6ib olla v2ga veider ja isegi valus kuulata, kuid sellest hoolimata r22gin nii palju kui v6imalik ning mitte ainult lihtlausetega ja olevikus, vaid teen relatiivlauseid ja kasutan nii palju minevikku, kui suudan. Proovigu keegi mulle 6elda, et prantsuse keelt ei saa kolme aastaga selgeks :D
Kassid on ikka veel arad. Villi laseb pai teha kyll, aga sylle ei taha. Oskar kykitab diivani taga v6i luusib m66da lauaaluseid.
Leidsime poe, kus myyakse palju 66kulli (Uhu) kujusid. Nyyd tean, millega kohver t2ita :D
Wednesday, July 22, 2015
Ersten Tag in Berlin
Olen kohal!
Eilne pakkimine venis pea poole kaheni ja otsustasin, et kui ei tea, mida kaasa v6tta, siis v6tan k6ik, mis p2he tuleb. Kohver tuli kokku k6igest 12 kg nii et tuleb seda k6vasti siin t2itma hakata.
Isegi hommikul bussis ei uskunud ma, et Berliini l2hen. Lennukis ka veel ei uskunud. Lennureis l2ks v2ga rahulikult. K6rvad l2ksid ainult m6neks minutiks lukku. Kui maanduma hakkasime, siis olin nagu v2ike laps. Vahtisin aknast v2lja ja ohkisin, et kui tore kui p6nev...oleme Saksamaal.
Antje koso oma mehe ja tytrega oli meil vastas. S6itsime autoga nende poole. Mina j2lle vahtisin, suu s6na otseses m6ttes ammuli, aknast v2lja. K6ik on ju teistmoodi. S6itsime l2bi L22ne-Berliini yhe linnaosa. See polnud kyll k6ige nooblim linnaosa, kuid mulle ikkagi meeldis. Esimesed korrused on t2is poekesi ja toidukohti, inimesed on teistsugused, arhitektuur on erinev. Ja metsikult palav oli. Kui lennukist v2lja sain, olin nagu l6unamaal. Teksad ja valge pika kampsuni oleks v6inud koju j2tta. Autos oli veel hullem, aga 6nneks oli mul piisavalt p6nev s6it, et kuumus v2lja kanatada (27 kraadi v2ljas).
Antje juures j6ime kohvi, puhkasime veidi ja siis suundusime pikale jalutusk2igule Berliin-Buch'is, kus peatume. Mingil hetkel olime sellises kohas, mis meenutas Eesti maakohti... puud, p66sad, niidud ja siis tuli j2rsku linn ja siis metsik park ning vana haiglakompleks, kus iga hoone oli nagu m6is m6nest muinasjutust. Majad olid suured, tellistest, teravate katustega, ronitaimed kasvasid m66da seinu. Majade ymber olid puud ja p66sad. Palju neid hooneid kokku oli, ma ei tea, kuid minu jaoks oli see maa-ala v2ga suur. Kahjuks ei saa ma digikaga tehtud pilte tahvelarvutisse panna. Kui koju tagasi l2hen, siis tuleb yks pildipostitus teha.
Mulle meeldib, et rohelust on v2ga palju. Juba lennukist n2gin, et puid on palju. Olin veidi ehmunud, kui sain teada, et peatume 11 korruselises majas, kuid aknast avanev vaade polnud midagi sellist, mida kartsin (mida Annelinna kogemuse p6hjal eeldasin).
Ymber on kyll k6rged majad, kuid keskel on suured puud, p66sad ja muruplats, laste m2nguv2ljak. Siiani on v2ga rahulik ka olnud.
Siin on kaks kassipoissi, vennad Oskar ja Villi. Oskar v66rastas pool p2eva, nyyd hakkab juba huvi tundma meie vastu. Villi aga poseeris julgelt ja lasi end isegi sylle v6tta. Villile meeldib ka, kui teda k6hu alt sygatakse :D
Minu kahekuulisest saksa keele 6ppest on t6siselt kasu olnud. Esimene reaktsioon oli kyll, et "Words, what do they mean?", aga tegelikult saan aru rohkem, kui oleksin aimanud ja r22kida oskan ka esimese korraliku suhtluskorra kohta p2ris kenasti. Ilmselt r22gin v2ga valesti, aga minust saadakse aru ja see on k6ige olulisem. Ema kysib vahel minu k2est asju, kuigi ta on ise keelega v2ga palju rohkem tegelenud kui mina :D
Nyyd tuleb magama minna. Homme ootavad meid Maailma Aiad ja Antje perekonna aiake koos grilliga.
Eilne pakkimine venis pea poole kaheni ja otsustasin, et kui ei tea, mida kaasa v6tta, siis v6tan k6ik, mis p2he tuleb. Kohver tuli kokku k6igest 12 kg nii et tuleb seda k6vasti siin t2itma hakata.
Isegi hommikul bussis ei uskunud ma, et Berliini l2hen. Lennukis ka veel ei uskunud. Lennureis l2ks v2ga rahulikult. K6rvad l2ksid ainult m6neks minutiks lukku. Kui maanduma hakkasime, siis olin nagu v2ike laps. Vahtisin aknast v2lja ja ohkisin, et kui tore kui p6nev...oleme Saksamaal.
Antje koso oma mehe ja tytrega oli meil vastas. S6itsime autoga nende poole. Mina j2lle vahtisin, suu s6na otseses m6ttes ammuli, aknast v2lja. K6ik on ju teistmoodi. S6itsime l2bi L22ne-Berliini yhe linnaosa. See polnud kyll k6ige nooblim linnaosa, kuid mulle ikkagi meeldis. Esimesed korrused on t2is poekesi ja toidukohti, inimesed on teistsugused, arhitektuur on erinev. Ja metsikult palav oli. Kui lennukist v2lja sain, olin nagu l6unamaal. Teksad ja valge pika kampsuni oleks v6inud koju j2tta. Autos oli veel hullem, aga 6nneks oli mul piisavalt p6nev s6it, et kuumus v2lja kanatada (27 kraadi v2ljas).
Antje juures j6ime kohvi, puhkasime veidi ja siis suundusime pikale jalutusk2igule Berliin-Buch'is, kus peatume. Mingil hetkel olime sellises kohas, mis meenutas Eesti maakohti... puud, p66sad, niidud ja siis tuli j2rsku linn ja siis metsik park ning vana haiglakompleks, kus iga hoone oli nagu m6is m6nest muinasjutust. Majad olid suured, tellistest, teravate katustega, ronitaimed kasvasid m66da seinu. Majade ymber olid puud ja p66sad. Palju neid hooneid kokku oli, ma ei tea, kuid minu jaoks oli see maa-ala v2ga suur. Kahjuks ei saa ma digikaga tehtud pilte tahvelarvutisse panna. Kui koju tagasi l2hen, siis tuleb yks pildipostitus teha.
Mulle meeldib, et rohelust on v2ga palju. Juba lennukist n2gin, et puid on palju. Olin veidi ehmunud, kui sain teada, et peatume 11 korruselises majas, kuid aknast avanev vaade polnud midagi sellist, mida kartsin (mida Annelinna kogemuse p6hjal eeldasin).
Ymber on kyll k6rged majad, kuid keskel on suured puud, p66sad ja muruplats, laste m2nguv2ljak. Siiani on v2ga rahulik ka olnud.
Siin on kaks kassipoissi, vennad Oskar ja Villi. Oskar v66rastas pool p2eva, nyyd hakkab juba huvi tundma meie vastu. Villi aga poseeris julgelt ja lasi end isegi sylle v6tta. Villile meeldib ka, kui teda k6hu alt sygatakse :D
Minu kahekuulisest saksa keele 6ppest on t6siselt kasu olnud. Esimene reaktsioon oli kyll, et "Words, what do they mean?", aga tegelikult saan aru rohkem, kui oleksin aimanud ja r22kida oskan ka esimese korraliku suhtluskorra kohta p2ris kenasti. Ilmselt r22gin v2ga valesti, aga minust saadakse aru ja see on k6ige olulisem. Ema kysib vahel minu k2est asju, kuigi ta on ise keelega v2ga palju rohkem tegelenud kui mina :D
Nyyd tuleb magama minna. Homme ootavad meid Maailma Aiad ja Antje perekonna aiake koos grilliga.
Sunday, July 19, 2015
25
Plaanisin juba ammu, et kui 25 saan, siis tahan, et see juhtuks hästi rahulikult. Eelmisel aastal tähistasin sünnipäeva ja sellega oli rohkem stressi kui rõõmu, enam ma seda korrata ei tahtnud.
Oleksin tahtnud veeta selle päeva Tõnisega, kuid ta pidi pikalt tööl olema, seega olin hoopis oma armsa Mariga. Päeva lõpuks pidin tunnistama, et see oli kõige toredam sünnipäev, mis mul siiani olnud on (kui jätta välja mingid lastepeod ajal, mil sünnipäevi palju rohkem ootasin).
Alustasin oma hommikut eelmisel päeval tehtud maasika-šokolaadi koogi ja vahuveiniga. Seejärel õppisin veidi saksa keelt ning lugesin "Game of Thrones'i".
Edasi läksin Mari poole, sest pidime koos välja sööma minema. Läksime Creppe'i. Olin küll eelmisel päeval meili teel laua broneerinud, kuid kohapeal selgus, et broneeringut polnud tehtud. Õnneks oli just üks kahene laud vaba.
Võtsime alustuseks suupistevaliku.
Seejärel galette'id... ning rohkem ei mahtunudki. Pool lasin kaasa pakkida. Tegelikult oleksin tahtnud ka sinihallitusjuustuga pirnikoogi proovida....eks tuleb siis veel minna.
Seejärel läksime botaanikaaeda pildistama ja loodust nautima.
Vaatasin, et väga lahe taim. Lilla on mu lemmikvärv ja ronivad taimed on väga vahvad. Lugesin, et taime nimi on "ROMAN TIKA". Jäin mõtlema, et mis imelik nimi see on. Miks peaks taime nimi olema Roman...et kas see on kellegi järgi pandud või mis? Ja siis vaatasin uuesti ja sain aru, et tühikut ei ole. Tükk aega saime Mariga naerda. :D
Õhtu veetsime Mari juures krõpsude, kohupiimakorvikeste, siidri ja muu hea ja paremaga.
Marilt tuli ka kõige parem kingitus....owlikestega kaart koos motiveeriva jutuga, mida loen iga kord, kui tunnen, et olen millegipärast mõttetu. Ka vanatädi Võrust saatis kaardi, kuid tema pidi muidugi meelde tuletama, kui vanaks ma sain.
Marilt sain ka punase roosi. Mainisin talle, et lilli mulle eriti ei kingita kuigi mulle ikka meeldib lilli saada.
Ning siis tuli õhtul Tõnis ja tõi mulle potiroosi koos mu lemmik Gruusia veiniga (Old Tbilisi) :)
Sain veeta kena päeva koos oma parima sõbrannaga, ma ei pidanud süüa tegema, koristama ega muretsema, kas teistel peale minu on ka tore. Just nii võiks igal aastal olla (tegelikult võiks nii iga päev olla).
Emaga pidin sünnipäeva tähistama Berliinis. Juba ülehomme sõidamegi. :D põnev-põnev....kuid mul pole veel kohvritki.... aga plaanin minna seda täna enne tööd ostma nii, et ehk saab sellega ikka korda, muidu on kehvasti natuke.
Oleksin tahtnud veeta selle päeva Tõnisega, kuid ta pidi pikalt tööl olema, seega olin hoopis oma armsa Mariga. Päeva lõpuks pidin tunnistama, et see oli kõige toredam sünnipäev, mis mul siiani olnud on (kui jätta välja mingid lastepeod ajal, mil sünnipäevi palju rohkem ootasin).
Alustasin oma hommikut eelmisel päeval tehtud maasika-šokolaadi koogi ja vahuveiniga. Seejärel õppisin veidi saksa keelt ning lugesin "Game of Thrones'i".
Edasi läksin Mari poole, sest pidime koos välja sööma minema. Läksime Creppe'i. Olin küll eelmisel päeval meili teel laua broneerinud, kuid kohapeal selgus, et broneeringut polnud tehtud. Õnneks oli just üks kahene laud vaba.
Võtsime alustuseks suupistevaliku.
Seejärel galette'id... ning rohkem ei mahtunudki. Pool lasin kaasa pakkida. Tegelikult oleksin tahtnud ka sinihallitusjuustuga pirnikoogi proovida....eks tuleb siis veel minna.
Seejärel läksime botaanikaaeda pildistama ja loodust nautima.
Vaatasin, et väga lahe taim. Lilla on mu lemmikvärv ja ronivad taimed on väga vahvad. Lugesin, et taime nimi on "ROMAN TIKA". Jäin mõtlema, et mis imelik nimi see on. Miks peaks taime nimi olema Roman...et kas see on kellegi järgi pandud või mis? Ja siis vaatasin uuesti ja sain aru, et tühikut ei ole. Tükk aega saime Mariga naerda. :D
Õhtu veetsime Mari juures krõpsude, kohupiimakorvikeste, siidri ja muu hea ja paremaga.
Marilt tuli ka kõige parem kingitus....owlikestega kaart koos motiveeriva jutuga, mida loen iga kord, kui tunnen, et olen millegipärast mõttetu. Ka vanatädi Võrust saatis kaardi, kuid tema pidi muidugi meelde tuletama, kui vanaks ma sain.
Marilt sain ka punase roosi. Mainisin talle, et lilli mulle eriti ei kingita kuigi mulle ikka meeldib lilli saada.
Ning siis tuli õhtul Tõnis ja tõi mulle potiroosi koos mu lemmik Gruusia veiniga (Old Tbilisi) :)
Sain veeta kena päeva koos oma parima sõbrannaga, ma ei pidanud süüa tegema, koristama ega muretsema, kas teistel peale minu on ka tore. Just nii võiks igal aastal olla (tegelikult võiks nii iga päev olla).
Emaga pidin sünnipäeva tähistama Berliinis. Juba ülehomme sõidamegi. :D põnev-põnev....kuid mul pole veel kohvritki.... aga plaanin minna seda täna enne tööd ostma nii, et ehk saab sellega ikka korda, muidu on kehvasti natuke.
Subscribe to:
Posts (Atom)