Little lion lady

Kuna ma tunnistasin ühes küsitluses, et kogun kõrvarõngaid, siis ei häbene ma enam oma kogu täiendamisest rääkida (ca 50 paari tundub olevat piisav ju ühele tüdrukule ning väidet, et "sul on neid ju niigi palju" olen piisavalt kuulnud).

Ostsin eelmisel nädalal sugulase käest 60 sendi eest täiesti uued kõrvarõngad ning sain pealekauba ühed, mida juba varem olin soovinud.

Need on ostetud.

Need pealekauba saadud.

Ja mis see on? Pildil polegi tumedaid plekke?? Ja lähivõte hämaras toas tuleb kenasti välja?? Jaaaaaa :D sest sain endale ometi korraliku digikaamera. Nüüd ei pea enam pilte häbenema. Pole jõudnud küll eriti veel katsetada, kuid need mõned pildid, mis juba tehtud on, on küll väga kenad selged ja värvilised, ilma igasuguste lisa "kaunistusteta".

Eriti magusad ja targad jutud

Ei teagi, kas peaks Marit tänama või mitte, et ta mu eelmisel pühapäeval Kalevi šokolaadipoodi kaasa kutsus ja sain teada, et seal on väga korralikud allahindlused. Mina, kes ma üldse eriti magusat ei osta, tulin tol päeval koju šokolaaditahvli, paki marmelaadi kommide ja lahtiste iiristega. Ning edasi läks käest ära. Nädala aja jooksul käisin viis korda seal poes (hea kooli minnes läbi astuda) ning nüüd on mul aastaks ajaks magusavarud olemas. Eks see oli see madal hind, mis meelitas. Muidu poleks küll nii palju ostnud. Nüüd oli aga võimalus proovida igasuguseid uusi asju, mida ma poest ei raatsiks osta. Näiteks tõin Tõnisele valge vaarikatükkidega šokolaadi, tegin apelsinimaitselistest küpsistest kooki, viisin emale valget kookose ja laimiga šokolaadi, olen ka proovinud erinevate šokolaadikatetega marmelaadipallikesi. Ja mitu põnevat šokolaadi ootab veel ees.
Nägemist rannahooaeg!

Tegelikult olen küllaltki vaos hoidnud ennast. Täna sõin vaid kolm Tõmmu kommi ja ega rohkem ei tahagi. Küpsised on juhuks, kui jälle kooki tahan teha ning ega ülejäänud maiustused veel lähiajal halvaks lähe.

Aga tarkade juttude juurde. Kuna sõidan suvel Saksamaale, siis alustasin varakult iseseisvaid saksa keele õpinguid. Plaanisin pihta hakata suvel kui kool läbi, kuid ei suutnud oodata. Inglise ja prantsuse tõlkest on vahel päris kõrini ja tahaks midagi uut. Sügisest hakkan õppima vene ja hispaania keelt, siis on korraga neli võõrkeelt koos. Ma ei tea, kas see on hea mõte või saab minust tõeline polüglott. :D
Ma küll ei kujuta ette, kas ma midagi oskan ka, kui Berliini lähen. Mul pole ju mitte mingit põhja, kuhu toetuda (v.a aasta aega rootsi keele õpinguid, mis mind praegu küll eriti ei aita). Ma pole mitte kunagi saksa keelt õppinud ja see isegi ei meeldi mulle eriti. Aga äkki hakkab meeldima, kui midagi oskama hakkan. Mulle ei meeldi, kui minu ümber räägitakse keelt, millest ma aru ei saa. Pealegi on minu meelest viisakas osata kasvõi natuke selle riigi keelt, kuhu lähen.

Tõeline preili oskab tantsida ning lõhnab hästi

Mõned päevad tagasi oli mul suurepärane võimalus lõpuks ometi end arendada ühe koha pealt, mida ma kaua häbenenud olen. Nimelt on minu jaoks päris piinlik see, et ma ei oska tantsida. Ma ei mõtle siin mingit klubis keerutamist, sellega sain kunagi hakkama küll, aga enam vist mitte. Mõtlen seltskonnatantse. Mind üritatakse vahel rahvatantsu meelitada, kuid mind huvitaksid rohkem peotantsud. Kolmapäeval peale tööd avanes mul võimalus lasta end natuke õpetada. Abiturientideballiga seoses õpetasid oskajamad teisi tantsima ning uurisin, kas nad mind ka õpetaks. Oldi nõus küll. Ma olin täiesti kindel, et mind ei ole võimalik tantsima saada. Mõtlen endast alati kui suures ja kohmakast olendist. Nii uskumatu kui see ka poleks sain tunni ajaga neli tantsu selgeks. Eks aitas ka see, et minuga tantsis üks meie treeneritest. Muidugi ma ei hõiska, et oskangi nüüd kõike, tegelikult õppisin vaid rumba, valsi, samba ja fokstroti põhisamme, aga asi seegi. Nüüd ei pea enam ütlema, et ma üldse tantsida ei oska. Tuleks ka harjutada, et meelest ei läheks.

Lisaks sellele, et tõelised preilid tantsida oskavad, siis nad ka hoolitsevad enda eest. Seda ma väita ei saagi, et ma enda eest hoolt ei kannaks. Täiendasin just oma parfüümikollektsiooni kahe uue liikme võrra. Tegelikult oli plaan vaid proovida Osturalli ajal soodukaga olevat Marina de Bourboni EdP-i Dynastie. Olen seda mitmel korral kataloogist näinud ning nüüd lõpuks tahtsin ka ära proovida. Lõhn on väga hea, värske ja naiselik. Probleem tekkis sellepärast, et avastasin ka, et Ilu Outletis müüakse mingi kampaania käigus Elizabeth Ardeni Green Tea Yuzu lõhna päris odavalt. Mõlemad lõhnad meeldisid mulle. EA lõhna kahjuks rääkis küll see, et see pidi ruttu ära hajuma. Samas sõltub lõhnaõli püsivus ka inimesest. Tegelikult püsivad mul ka odavamad lõhna peal. Isegi täna hommikul juustesse lastud Seppälä EdT oli õhtul veel tunda. Kui ei proovi, ei saa teada. Ja nüüd ongi nii, et mul on need mõlemad lõhnaõlid, sest ma lihtsalt ei suutnud valida. EA-st jätkub terveks suveks ja kauemakski veel, MdB on hea kaasas kanda ning näiteks õhtuti või mõnel pidulikumal puhul kanda. Kodulehel iseloomustatakse seda nii: Elegant, glamorous, sophisticated and bright. A very sensual, original and sexy fragrance made from luminous fruity notes of Mandarin, Bergamot, Freesia, in a blossoming femininity of  Apricot, Orange Blossom and Pineapple with musky undertones of Patchouli, Vanilla and White Musk. Pole ime, et see lõhn mulle kohe meeldima hakkas kui siin kõik värsked lõhnad koos on.
Ka Yuzu on täiesti minu lõhn. Yuzu pidi olema hapu mandariini ja sidruni ristamisel saadud vili. Lõhn on hapukas, väga värske ja lilleline nagu jahe kastene hommik botaanikaaias. Lõhnast võib leida nii rohelise tee, sidrunipuu, Tuneesia neroli, yuzu õite, metsiku tüümiani, piparmündi, mustade sõstarde, muskuse ja valge kase noote.

Lihavõtted ei saa kunagi kesta liiga kaua

Mulle on alati lihavõtted väga meeldinud. Esiteks on nädalavahetus korraga kolm päeva pikk nädalavahetus (üle nelja aasta tunnen sellest rõõmu, muidu oli ju reede kogu aeg vaba), teiseks on see minu jaoks see päris õige kevade algus ja kolmandaks, kui olin veidi pisem kui praegu, käis mul päris mitmeid aastaid lihavõtte jänku, kes aeda maiustusi peitis.

Seekord sõitsime Tõnisega tema maakohta. Taaskord oli väga tore ning aeg liikus liiga kiiresti. Käisime jõe ääres jalutamas, sõime, hakkasin lugema „Prantslannad ei lähe paksuks“, sõime, käisime saunas, mängisime kaarte, sõime. Sel aastal kaunistasin ka mune. Kraapisime sibulakoorega värvitud munade peale mustreid. Tõnise ema tegi ülihead kohupiima kooki ning meie Tõnisega sebra kooki. Söögist puudust just ei olnud.

Hoolimata sellest, et pidin neli teksti ära tõlkima ja alustasin kahe magistritöö analüüsi, jõudsin ka päris palju puhata ja mängida. Eile oli ikka väga nukker jälle tagasi Tartusse tulla ja oma rutiinse elukorralduse juurde asuda. Võiks ka meil olla Alsace’i elukorraldus, kus nii reede kui ka esmaspäev vabad on.

Juba eile tundsin, et õhk on teistsugune. Tundub, et nüüd on külmad ilmad läbi. Tartus märkasin puudel juba pungi :) Ehk on paremate ilmadega ka kergem töö ja kooliga hakkama saada ning küll õnnestub ka millalgi taas linnast plehku panna.

Hakab kohale jõudma

Üleeile saabus mulle meilile pikk kiri jutuga, mida nüüd edasi tuleb teha seoses Prantsusmaale minekuga. Alles pärast kolmandat lugemist sain midagi aru (kiri oli ikka eesti keeles ja TÜ oma). Mul lihtsalt jooksis kõik kokku. Mida saata? Kuhu saata? Mis asi esimesena ära tuleb täita? Kelle juurest allkirjad võtta? APPIII! Mis toimub?
Ja siis korraga jõudis kõik kohale. See ei ole enam plaan ega mõte või unistus. See on PÄRIS. Ma olen päriselt välja valitud ja sobivaks tunnistatud. Mulle päriselt on koht olemas. Ma lähen päriselt sügisest Prantsusmaale. See esimene arusaamine lõi mind natuke rivist välja. Eks kohale jõudis ka see, et seekord jääb keegi minust siia maha ning ma ei tea, kas ta mind ootab kui ma tagasi tulen.
Aga jätkuvalt tahan ma minna. Ma ei saa jätta niisugust võimalust kasutamata. Kuna ma prantsuse keelega niikuinii tulevikus tegelen, siis mõjutab see käik kindlasti minu oskusi ja keeletaset ehk siis mõjutab mu tulevast elu ja karjääri. Lisaks näen ma maailma ja saan tohutult uusi kogemusi, mida ma Eestis mitte kuidagi ei saaks. Ja kui mu Eesti elu mind tagasitulles ootab, siis on ka see ehk kindlam ja tugevam.

Täna saadeti meile ja Prantsusmaa koolilie teade, et meid on välja valitud ning peagi tuli sealt vastus, kus mainiti veel üle, mida neile saata tuleb ning teatati, et majutuse osas tehakse mõned muudatused, mis ilmuvad kodulehele aprilli jooksul. Nii kiire meilivahetus oli meeldiv üllatus. Mäletan, et Rennes'ist pidin kolm korda küsima meili teel kinnituskirja, et mind ikka on sinna vastu võetud (tegelikult kinnitab lõpliku vastuvõtuotsuse ikka välismaa kool).
Kasutasin siis kiirelt juhust ning kirjutasin ka ise sellele koordinaatorile. Uurisin natuke ainete, ainepunktide ja majutuse kohta. Selgus, et tõesti ei saa iga kuu üüri maksta, vaid korra semestris. Kord semestris on parem kui kord aastas (juhul kui kaks semestris siis kallim kokku ei tule), kuid siiski on selline variant päris halb. Semester on umbes 1500 eurot. Ootan need majutuse muutused ära, eks siis ole näha. Äkki on midagi natuke odavamaks läinud (fingers crossed).
Teatan seega ka kohe ära, et kui keegi plaanib mulle sünnipäevaks või üldse midagi kinkida, siis tasub kinkida ainult raha, sest see on ainus, mida mul lähitulevikus väga vaja läheb.