Mul ei tulnud lõpuks Berliini piltide laadimisest ja edasisest kirjutamisest midagi välja. Läks kiireks või polnud viitsimist ja siis juhtuski nii, et jõudsin Pariisi ja alustasin uue blogiga.
Kui millalgi viitsin, siis püüan seda natuke kujundada, aga see ei tähendaks, et keegi nii kaua lugeda ja mulle kaasaelada ei tohiks: http://annaprantsusmaal.blogspot.fr
Friday, August 28, 2015
Tuesday, August 4, 2015
Mälestused Berliinist 2
Kui Antje sai teada, et mulle meeldivad öökullid, kinkis ta mulle ühe linnukese oma kogust. Mitte öökullikogust, vaid ühest teisest.
Nüüd on see Euleke mul laua peal ning pea igal hommikul äratab just tema mind üles.
Kui valgus peale paistab, siis hakkab öökull tantsima ning teeb samal ajal tiksuvat häält. Vahel vehib ta nii metsikult, et mul on tunne, et Eule tõuseb kohe-kohe lendu :D Selliseid asjakesi oli Antjel päris mitu, aga siiski on see minu arust ääretult armas, et ta selle linnukese mulle kinkis. Nüüd meenutan seda vaadates iga kord meie pärastlõunaseid kohvijoomisi. Eule oli ju mitu päeva elutoa laual samal ajal.
Nüüd on see Euleke mul laua peal ning pea igal hommikul äratab just tema mind üles.
Monday, August 3, 2015
Mälestused Berliinist 1
Aeg läheb liiga kiirelt.
Nüüd kui keegi igal õhtul meelde ei tuleta, et blogi tuleks kirjutada, pole ma viitsinud ka seda jälle teha, pluss pikad pärast pikki tööpäevi lihtsalt ei jaksa muud teha, kui süüa ja mõnda sarja vaadata.
Aga nüüd võtan end ikka kokku, sest pildid on lisamata. Kõigepealt siis Belin-Buch ja Maailma Aiad. Ma ei taha kõiki pilte samasse postitusse panna seega teen mitu.
Kui kolmapäeval äärelinnas jalutasime, siis oli tunne nagu oleksin kuskil maal. See oli mingi kergliiklustee ja inimesi liikus päris palju eriti jalgratastel.
Osa vanast haiglakompleksist. Kui õigesti mäletan, siis elasid selles majas kunagi õed.
Niisuguseid maju oli väga palju. Ka see on osa haiglast. Osad neist töötavad ka praegu, osad mitte. Ja siis mõtlen ma nt Võru haigla peale, mis on lihtsalt suur hall kast.
Maailma Aiad
Korea aed
Jaapani aed
Unustan selle taime nime kogu aeg ära, aga see on kõige põnevam taim, mida ma kunagi näinud olen.
Jaapani aed
Kristlik aed
Kristlik aed
Hiina aed
Hiina aed
Hiina aed
Hiina tee Hiina aias
Palju pambust, aga mitte ühtegi pandat
Irrgarten
Lähis-Ida aed ehk? Ma ei teagi, kuidas oleks õige nimetada, igal juhul oli tunne, et Euroopas ma küll pole, vaid hoopis Aladini muinasjutus.
Virsikud aias, miks mitte. Endalgi võiks olla.
Imelik on mõelda, et nädal tagasi olingi Berliinis (kesklinnas). See tundub nii ammu olevat.
Nüüd kui keegi igal õhtul meelde ei tuleta, et blogi tuleks kirjutada, pole ma viitsinud ka seda jälle teha, pluss pikad pärast pikki tööpäevi lihtsalt ei jaksa muud teha, kui süüa ja mõnda sarja vaadata.
Aga nüüd võtan end ikka kokku, sest pildid on lisamata. Kõigepealt siis Belin-Buch ja Maailma Aiad. Ma ei taha kõiki pilte samasse postitusse panna seega teen mitu.
Kui kolmapäeval äärelinnas jalutasime, siis oli tunne nagu oleksin kuskil maal. See oli mingi kergliiklustee ja inimesi liikus päris palju eriti jalgratastel.
Osa vanast haiglakompleksist. Kui õigesti mäletan, siis elasid selles majas kunagi õed.
Niisuguseid maju oli väga palju. Ka see on osa haiglast. Osad neist töötavad ka praegu, osad mitte. Ja siis mõtlen ma nt Võru haigla peale, mis on lihtsalt suur hall kast.
Maailma Aiad
Korea aed
Jaapani aed
Unustan selle taime nime kogu aeg ära, aga see on kõige põnevam taim, mida ma kunagi näinud olen.
Jaapani aed
Kristlik aed
Kristlik aed
Hiina aed
Hiina tee Hiina aias
Palju pambust, aga mitte ühtegi pandat
Irrgarten
Lähis-Ida aed ehk? Ma ei teagi, kuidas oleks õige nimetada, igal juhul oli tunne, et Euroopas ma küll pole, vaid hoopis Aladini muinasjutus.
Virsikud aias, miks mitte. Endalgi võiks olla.
Imelik on mõelda, et nädal tagasi olingi Berliinis (kesklinnas). See tundub nii ammu olevat.
Subscribe to:
Posts (Atom)