Sügisene

Pidin täna jälle töö asjus Võrru tulema ning avastasin, et mitte kuskil mujal, et tekki mul nii tugevat sügise tunnet. Kasvuhoone on täis tomateid, õunapuud aias paksult õunu täis ning toas ühepajatoidu ja õunakoogi lõhn.

Panin eile kokku kena-sügisese komplekti:

Pluus MNG (second hand)
Teksad Motivi (secon hand)
Kingad SHU
Kott Humanast
Käevõrud Liisalt
Kõrvarõngad Glämmilaadalt

Olen oma tutvusringkonnas vist üks väheseid, kes sügist ei oota. Juba praegu muutuvad asjad pingelisemaks ning ma kohe üldse ei usu, et sügisel midagi muutub. Võib loota, et saan end lihtsalt kooli ja töö lainele ning asjad muutuvad kergemaks tänu harjumusele.
Samas on elus praegu ka midagi hästi head: üks inimene, kes mind õnnelikuks teeb. Ma usun, et tänu sellele heale tundele ning rõõmule suudan ka pingetest jagu saada ning asju kergemalt võtta.

DIY ehtehoidja

Kui päeva jooksul midagi päriselt käegakatsutavat valmis teha, siis võib ikka rahul olla küll. Ma ei tea, kas see idee tuli millalgi eile või täna hommikul, aga igatahes kui Võõpsust bussi peale istusin, siis oli mul kindel plaan, et tahan täna endale ehtenagi, hoidja, raami vms teha. Mul on päris palju ilusaid kõrvarõngaid, kuid need on segamini kahes karbis ning tihti kannangi vaid 2-4 paari, sest need on jäänud kas laua-öökapi peale vedelema või on karbis kõige peal. Korraks mõtlesin, et ostan ehtehoidja, kuid siis sain aru, et mul on ju tegelikult endal vahendid selleks olemas (va raam) ning milleks ma raiskan kõvasti raha, kui võin ise endale teha midagi originaalset ning päris enda oma. :)
Lõikasin siis A4 akvarelliploki küljest ära tagumise papist osa, värvisin selle akrüülvärviga üle, püüdsin maalida ka kaunistusi, kuid kahjuks ei olnud mul häid pintsleid enda käes ning muster sai natuke lopergune väriseva käega tehtud. Mingi suvalise superliimiga liimisin kuivanud papi külge pitsi. Käisin õhtul veel ka Jyskis ning sain sealt 3.79 eest ilusa raami. Tulemus on siin:

Kui raam täidetud sai, siis tegelikult tuleb välja, et joonistust polegi eriti näha.

Nüüd on mul hea ülevaade vähemalt osadest ehetest. Järgi jäävad veel klõpsuga ning ilma konksuta (pulgaga?) kõrvarõngad.
Olen oma tööga väga rahul! :)

Tagasi Tartus

Olen üle nädala aja tagasi oma Tartu kodus ning ausalt öeldes oleks hea meelega jäänud kauemaks maale. Siin tunnen, et pean asjalik olema ja midagi tegema. Igasugused kohustused tuletavad ennast meelde. Samas tahaks hoopis aias päikse käes õuna nosida või kassiga mängida või lihtsalt teleka ees vedeleda.
Eilse päeva veetsin sammuti Võõpsus. Sõitsime ratastega Räpinasse ning T tegi ettepaneku, et võib minust Nat Geo raami juures pilti teha. Digikat polnud mul kaasas seega tegime telefoniga pilti. Kvaliteet annab soovida, aga eks mälestuseks jääb ikka. Läbi raami peaks paistma Räpina mõis ning need puud, mis paremale jäävad, kuuluvad juba metsapargi juurde.

Täna sain pildi peale ka väikese Minni. See, et ma kassiinimene olen, ei tohiks üllatus olla, kuid T-l on ka väga armas koer Jerry. Temast mul küll pilti pole, kuid see on üks väheseid koeri, kellele hea meelega pai teen.
 Minniga saime päris suurteks sõpradeks.

Täna on mul plaanis taaskord üks disainiprojekt, kuid seekord pole see riideese vaid pigem sisekujunduselement. Loodetavasti jõuan ka tööasju teha, aga kõigepealt lõbu ja siis töö. :D

Päev prantslastega 3 ning uued seiklused

Mitu päeva pole saanud tegevuse puuduse üle kurta. Kolmapäeval oli viimane päev kui külalised Tourist Võrus olid. Kuna mind linnapeade lõunasöögile tõlkima ei kutsustud, siis sain kauem magada ning omi asju teha. Käisime emaga lõuna ajal Kreutzwaldi pargis väikesel kontserdil ning linna sünnipäevakooki söömas. Ilus ja suur kook, aga maitselt oli pettumus...lihtsalt biskviit ja vahukoor. Mäletan kui üks aasta oli ikka korralikult kohupiimane tort...sõime Hannaga kumbki 5 tükki :D

Võin uskuda, et minu tehtud kook oli palju maitsvam.

Õhtul olin kutsutud kuulama Otti. Prantslastele oli reserveeritud eraldi kohad ning ka mina sain sinna istuda. Külalised olid Otist vaimustatud. Sophie isa ühel poole ning linnapea naine Christine teisel pool, uurisid nad, et kas laulud kirjutab ta ise, millal tuleb Eurolaul (millest neile rääkisin), mis on mingi laulu sõnum. Uskuge, leida Oti laulust mingi mõte või sõnum (ma tean ise vaid 2-3 laulu) ja see 1-2 lausega prantsuse keeles edasi anda oli päris kena ülesanne. Aga usun, et sain hakkama. Pärast võtsin Sophie kontaktid ning rääkisin oma plaanist ikka järgmisel suvel külla sõita. Jalutasime nii palju kui saime koos kodude poole ning tänasin ka Tiinat selle kutse eest. Mul oli tõesti väga tore nendel päevadel :)

Reedel, pärast neljapäevast väga tähtsat päeva (mil Annast ametlikult tööinimene sai), sõitsin juba hommikul vara Võõpsu. Hommik algas kehvasti. Magasin sisse, tõmbasin kampsunit selga ajades ninsneedi välja ning ei leidnud seda enam üles. Pistsin siis ühe suvalise kõrvarõnga asemele ning sõitsin T-le külla.
Ütlesin talle ka kohe, et nüüd on vaja ruttu leida ehtepood. Käisime igasugused võimalikud kohad läbi, kuid isegi müüjad ütlesid, et Räpina on nii väike koht, et siin lihtsalt pole mingit ehtepoodi, kus oleks ninsrõngast. Üks ilusalong pakkus küll piercingut, kuid see avati alles kell 13. Sõitsin siis bussiga Võõpsu ning peale lõunat tulime autoga uuesti linna. Muidugi polnud kohal inimest, kes neetidega tegeles. Kui talle helistasin, siis oli tal väga kiire ning üldse reedene päev ei sobinud. Lõpuks oli nõus nii, et tema tütar mulle needi üle annab. Nii palju jamamist mingi täpikese pärast. Mingil hetkel oli isegi tunne, et lasen augul kinni kasvada. Lisaks lihtsalt tobe tunne, et tegelikult nii tähtsusetu asja pärast nii palju vaeva näen.
Edasi läks päev juba paremini. Sain Räpinaga tutvust teha. T näitas mulle aianduskooli aedu ning mõisaparki ja selle ümber olevat metsaparki. Leian, et Räpina on väga ilus linn. Kindlasti ilusam kui Võru, kuhu aina uusi hooneid ehitatakse.

Ilmaga meil ka vedas :)

Täna jätkasin oma Eestimaa avastamist. Käisime Lüübnitsas kala- ja sibulalaadal. Minu jaoks oli see täiesti uus koht. Jalutasime Pihkva järve ääres. Kahjuks ei saanud vaatetorni. See vist avatakse homme.
T leidis liiva seest sõbra.

Maksime laadale pääsemise eest 3 eurot. Kell 16 oleks saanud kuulda-näha Veski Annet, kuid me jõudsime päris lõuna ajal ning ei viitsinud sinna ootama jääda. Laat oli ikka korralik ning igasugused suitsukalad, juustud, leivad ja kodukaljad ajasid suu korralikult vett jooksma. Õnneks polnud raha kaasas. :D
Taaskord vedas väga ilmaga.

Mulle tehti laadal üks väike, kuid päris ootamatu ning armas kingitus :)

Päev prantslastega 2

Eile oli mul probleeme osade pildide kättesaamiseganing siis lükkasin eilsest päevast kirjutamise tänassesse hommikusse.
Eile kella 10 ajal startisime Neemikunno rappa. Kohtusin Tiina ja kahe prantslasega poes. Nad valisid lõunaks veini. Kohe saime ka jutu peale teemal Eesti ja Prantsuse veinid ning igasuguste hindade erinevus. Nende arvates on hinnad enamvähem samad, kuid mina ütlesin küll, et piimatooted, puuviljad ja alkohol on seal odavamad. See on ka loogiline, sest puuviljad tuuakse naaberriikidest, veini tehakse koha peal ning lehmi pidi olema sama palju kui inimesi.
Neemikunno raba oli teine raba kus see suvi ja üldse käinud olen ning mulle väga-väga meeldis seal. Ükski mets ei ole veel nii palju meeldinud kui rabad. Sain süüa tooreid jõhvikaid. Julgustasime ka prantslasi neid sööma. Ega nad vist väga ei julgenud, võõras mari ikkagi. Nägime lihasööjataime.

Pildil kõnnivad minu eest Tours'i linnapea ja tema naine.

Suursoo järv

Pärast rabakülastust viidi meid Piusale ühte turismitallu lõunat sööma. Söök oli väga korralik: kartul, riis, hautatud aedviljad, toorsalat, ananassi ja toorjuustuga täidetud kanarullid, kohapealt püütud ning ahjus küpsetatud forell, hapukoore-kurgi kaste, punane ja valge vein.
Ka see oli väga ilus koht ning tundus, et külalised jäid rahule. Minu kõrvale sattus istuma naine, kellega olin autot jaganud. Ta küsis, kas oskan natuke prantsuse keelt ja siis sain särada, et tegelikult sain sellel suvel päris kraadi kätte. Edasi ei tulnud söömisest enam palju välja, sest Caroline tahtis muudkui rääkida. Muidugi oli mul selle üle hea meel. Sain kiita, et räägin ikka väga hästi. Juba kutsuti ka külla.Võtan selle nüüd plaani, sest Prantsusmaa igatsus on päris suur.
Sain proovida ka sünkroontõlkimist. Meie lauas oli üks eestlane, kes väga tahtis midagi seletada, aga ei osanud isegi inglise keelt. Ma usun, et sain päris hästi hakkama kuigi midagiraskemat poleks tahtnud. Alguses taheti mind ta täna tõlkima...linnapeade lõunasöögile. Siis aga võeti hoopis üks endine prantsuse keele õpetaja. Ma poleks tahtnudki ametlikku juttu tõlkida. Praegu ma selleks küll veel kompetentne pole, ehk aasta pärast.
Meile oli tellitud setukandle mängijad ning prantslased laulsid kahte laulu eesti keeles. Üllatavalt hästi tuli välja. Ühe võrukeelse laulu juures oleks ma arvanud, et tallinnlased laulavad :D Ja esitati ka "Les Champs-Elysees". Refrääni oskasin mina ka. Täna õppisin selle laulu täielikult pähe. Kulus nii poolt tundi.
Prantslastele õpetati kaerajaani ning muid tantse. Tantsisin ka nendega. Pigem oli lihtsalt naljakas kui et sellest midagi ka välja tuli.
Õhtul läksin koos ema ja Lilianiga Tamula äärde kontserdile. Mängis sõjaväeorkester, olid lauljad, eufoonikumimängijad välismaalt, Getter Jaani tegi kaks laulu, üks Võru rockbänd esines, mis on tegelikult ka mujal tuntud (viimane kord nägin neid Tartus Pig Ben'is), kuid minu maitse nad pole, sest laulud on minu jaoks liiga vanad ja võõrad. Tore oli ikkagi :)

Täna on veel kontserte, tordi ühissöömine ning õhtul esineb Ott Lepland. Prantslastele on reserveeritud mingi kindel ala järve ääres, ka mind kutsusti sinna. Praegu aga küpsetan ka linna sünnipäeva puhul siin ühe koogi.

Päev prantslastega

Peaaegu oleksin unustanud täna kirjutada. Olen päris väsinud ning plaan oli kohe tuttu minna.
Tegelikult see, milleks mind siia kutsuti ei ole mingi töö. Mitte nagu siis kui päris grupijuht olin üle 2 aasta tagasi. Praegu oli meil seltskonnas veel inimesi, kes prantsuse keelt oskasid ja kes oskasid paremini kui mina. Seega mina midagi tõlkima ei pidanud. Sain lihtsalt natuke juttu ajada ning veenduda, et kui ülekahe kuu ei räägi, siis ikka muutub keel kangeks küll.
Sõitsime bussiga Tartuss ning sealt edasi läksime lodja peale. Plaan oli sõita Peipsini välja. Alguses saime vihma. Kahetsesin, et rohkem riideid kaasa ei võetud. Kui teed-kohvi ja pirukaid pakuti oli juba parem ning mingi aeg tuli isegi päike välja. Tüürimees mängis lõõtsa ning keegi madruseplika viiulit.
Alguses oli plaanitud enamus aega lodja sees olla, kuid ilm läks nii ilusaks, et sõime ka lõunat (kartulisalat, isetehtud kotletid, suitsulatikas, kirsi-vahukoore tort, õunasaiakesed, kohv) väljas. Enne veel näidati meile, kuidas Jõmmul masti ülestõmmatakse.
Peipsini me aga ei jõudnudki, sest orienteeruvalt kell 17 pidime hakkama tagasi sõitma.
Mul oli nii mõnus olla kui peesitasin lodja katusel lambanahal. Ümberringi vesi, puud, pilliroog. Taevas sinine, päike soe. Nii olekski võinud jääda. Peaaegu paradiis :)
Homme on päevakavas ühes rabas käimine (nimi ei tule meelde) ning Piusa.

Pidin panema üles ühe illustreeriva pildi, mison tehtud kahjuks mu telefoniga (mitte väga hea kvaliteet). Digika pildid saan kätte alles siis, kui kodus olen.

Valmistun sügiseks (veel moosi)

Veetsin üle kahe väga meeldiva nädala Tartus ning nüüd olen jälle Võrus.
Ma arvan, et täna on mul ainus natuke vabam päev, sest järgmised kolm päeva tegelen prantslastega, kes Võru linna sünnipäevaks külla tulid.
Otsustasin aga mitte niisama passida. Natuke peesitasin küll koos "Vogue on Coco Chaneliga" aias, kuid siis hakkasin tööle. Korjasin 1,250 liitrit astelpajumarju ning tegin liitri suhkruga toormoosi mis peaks talve üle elama.

Püüdsin jälle kunstipärane olla ning mängisin rasvakriitidega.

Tänane päev tõotab edasi minna samuti hästi. Saan varsti sauna ning õhtusöögiks soolaube. Mmmm...

Valmistun sügiseks (uued ostud)

Üleeile kui T-l külas olin, siis otsustasin minna ühte Second-Handi, mis tema kodu lähedal on. Olen seal kunagi paar korda varem ka käinud ja teadsin, et seal võib olla häid asju. Eelmisel suvel proovisin sinna isegi tööle saada, kuid mind ei võetud vastu.
Kui juhtub nii, et ma midagi leian, kuid ei suuda otsustada, kas osta või mitte, siis ootan päeva või kaks ning kui tunnen, et asja ikka veel tahan, lähen ja ostan ära. Panin ka üleeile paar asja mõttes ootele ning eile läksin ja ostsin ära.
Mul on väga hea meel nende Filippa K kingade üle.

Plaanin need võtta tööle vahetusjalanõudeks. Hea meelega käiks küll tennistega, kuid arvan millegipärast, et seal, kuhu ma lähen ei tohi välisjalanõudega käia. Aga eks paistab. Igal juhul meeldib mulle, et need on lihtsad, samas naiselikud ning 4.20 euri ei ole ka hirmus hind korralike kingade eest.

Samast poest sain ka ühe 1 eurose MNG pluus-tuunika, mida kujutan juba ette teksade ja nende kingadega.

Kuna mu fotokas on kaugel sellest, et teha häid pilte, siis ei ole ka see pluus pildil selline nagu päriselt. Tegelikult on see samblaroheline väikeste pronksjate nööpidega. Riidepuul tundub suurem ja laiem kui päriselt seljas. Sügisese töö jaoks olekski vaja midagi elegantset ja viisakat.

Viimane ost oli küll pigem hinna pärast.

Ostsin 1 euro eest OLIIVIROHELISE (mitte halli) emm...kleidi? Näeb välja nagu pikem pluus, aga isegi suurus S oli mulle ikka rohkem kleit. Kuna see on päris liibuv, siis on see minu vormisäilitamise kostüüm :D Eks olen ikka siin maiustanud, aga nüüd tahaks väikesest kõhukesest lahti saada, mis tekkima hakkab. Loodetavasti see pluus-kleit motiveerib natuke, sest tegelikult seljas näeb ta kena välja.

Sain kätte oma viimase Aliexpressi kleidi. Ei julgenud avadagi, sest eelmised kaks olid parajad õudused. :/
See kleit oli minu üllatuseks väga hästi õmmeldud. Ka värvid on väga kenad. (Algus oli paljutõotav.) Kahjuks selga pannes avastasin, et seelikuosa algab minu jaoks liiga kõrgelt. Nüüd tuleb see kleit müüa mõnele vähem rinnakale. :D

Täna jätkan oma sügiseks valmistumise protsessi. Tegin just mitu tundi töö asju ning nüüd hakkan keetma õuna-astelpajumoosi.

Valmistun sügiseks (moositegu)

Sügis on juba täiesti käega tuntav ning kuigi ma mitte kuidagi veel ei taha, et see kohale jõuaks, ei saa ma selle vastu.
Keetsin täna endale 4 purki õunamoosi. Õunad on minu jaoks üks sügise tunnuseid.
Tegelikult ma enam niiväga moose ei armasta, kui varem. Oli aeg kui võisin korraga poole liitrise purgi ära süüa ja seda ikka juhtus, kui ei viitsinud süüa teha. Praeguseks on see isu üle läinud ning õunamoos on üks väheseid, mis mulle maitseb. Mustikas ja vaarikas on ka head.
Sain T aiast valgeid klaare korjata. Tegelikult on seal veel teisigi sorte, kuid mulle meeldib, kui moos on nagu püree ning valge klaar just selliseks lähebki. Tavaline õunamoos on igav. Oma varasemate katsetustega olen aru saanud, et mulle maitseb õuna-ploomimoos ning õuna-rosinamoos. Seda viimast täna tegingi koos kaneeliga. Kui kuskilt ploome ka saaks, siis teeks veel. Hea on ikka kui pole vaja talvel Võrust raskeid purke vedada.

Tegin päris korralikud sildid peale seekord. Kui veel oma moose Võrus tegin ja hoidsin, siis oli mul kombeks joonistada sinna peale pealuud koos kontidega ning kirjutada juurde "eriti mürgine" või "poison apples" selleks, et keegi teine neid ei puutuks :D Muidugi kõik teadsid, et see on nali, aga ega ei puututud ka.
Nüüd tahaks veel seenele ka minna. Kunagi kuivatasin talveks puravikke ning neist sai väga head suppi sulatatud juustuga.

Tarte aux pommes ning uued maniküürikatsetused

Viimased päevad on läinud väga kiirelt ning suuresti maiustades, aga enne veel laupäevasest peost.
Käisin Tsink Plekk Panges "Armastuse" peol. Muusikat mängisid seal Tommyboy, Ringo Ringvee, Heidy Purga ning mingid tsikid. Mulle meeldis alguses ja keskel. Väga meeldis Ringo valik. Ta oli esimesel aastal mu usundiloo õppejõud ning näeb juba väga äge välja. Tema lasi reggae muusikat. Teiste stiilide nimetusi ma ei tea ning ka mu kaaslased ei teadnud. Saime ka natuke tantsida. Kella kolme paiku muutus muusika aga minu jaoks halvaks. Need olid need tsikid. Bass pani kogu saali värisema ning ma ei saanud tooli peal istuda, sest süda läks pahaks. Lisaks hakkas pea valutama, kuna muusika oli liiga kõva. Ma olin kodus natuke veini joonud ning hakkasin ära väsima. Võtsime Fastersist juustuburgerid ning mind toodi koju. Kokkuvõttes jäin rahule.
Pühapäeva pühendasin erinevatele sarjadele, mida mu arvutisse on kogunenud. Õhtul käisime T-ga Toomemäel kiikumas. Tuli meelde, kuidas keskkooli ajal seal nii Mari kui ka Kairiga käidud sai. Kõvasti pilte meenutab seda aega õnneks, kuid tundub, et see oli nii-nii ammu. Ma ei oska seal jälle orienteeruda.
Selle päeva maiustused: sefiiripallid ja beseekook.
Eilse päeva maiustused: sefiirikorvikesed
Tänase päeva maiustus: õunakook jäätisega
Tegime täna Mariga seda sama kooki, mida ükspäev tegin, kuid mille retsepti muutsin ning selle tõttu ei olnud see päris õige olekuga. Ei tohi ikka alahinnata küpsetuspulbrit. Tänane kook oli 5+.
Retsept on selline:

http://toidutare.ee//peotoidud/j%C3%B5ulud/F82A/

Söök on söök. Raisku ei saa midagi lasta.

Kuna mul on õunatagavara see aasta kindlustatud, siis seda kooki võin hakata nii palju tegema, kui vaid isu on.

Minnes "sujuvalt" üle teisele teemale, siis proovisin täna natuke järgi Marilt saadud H&M'i küünemaalingu komplekti. Peaks olema aru saada küll, et tahtsin liblikaid teha?

Üle nädala aja suutsin täna ometi teha ettevalmistusi oma sügiseseks tööks. Sain ka Pillelt idee hakata oma töö kohta eraldi blogi pidama. Ma tean mitmeid inimesi, kes hakkavad mult uudiseid nõudma. Kui kõigile otse rääkida ei jõua, siis on ju hea, kui nad selleks lugeda saavad.

Grill, lauamängud ning müürilill

Ma veetsin üle 25 tunni uskumatult toredalt aega.
Alguses mõtlesime T-ga minna Tartuffi raames "The perks of being a Wallflower" vaatama. Ta kutsus mu enne seda koos oma sõpradega grillima. Sõin ilma silma pilgutamata ära korraga pool kilo broilerifileest grillvorste. :P
 Ilm ei olnud enam nii palav, saime isegi vihma ning pärast paari õllet ning kõhu täissöömist ei viitsinudki enam välikinno minna. Selle asemel mängisime mitu tundi erinevaid (minu jaoks täiesti uusi) lauamänge ning kuulasime muusikat. T on tore, tema sõbrad on toredad, mul pole üldse kahju, et ma filmi suure ekraani pealt ei näinud. Vaatasime selle täna arvutist järgi. Päris hea film oli.
Nüüd olen tagasi kodus. Mind kutsusti täna peole, kuid mul pole tegelikult väga isu minna. Sissepääs lubati välja teha (üks hilinenud sünnipäevakink), siis ju võiks minna, kuid olen mõtetega mujal, ühes teises kohas, ühe teise inimesega. Kuid ma loodan siiski, et mul on ka täna tore.

Maksiseelik nr 4

Tänane "õmblustöökoda" ei läinud just nii nagu oleksin tahtnud. Jõudsime Mariga järeldusele, et õmblemine on minu viharavi. Mulle väga meeldib käsitööd teha, disainida, kaunistada. Igasuguste uute ideede üle on alati väga hea meel...AGA...teostada ma neid kõiki paraku ei oska.
Ema on minuga juba pahandanud, et teen asju kiirest ning samas laisalt (ei viitsi alati traageldada või mõõta). Tahan oma ideed ruttu-ruttu ellu viia ja kui see ei õnnestu, siis olen paras herilane. Rohkem kui korra olen pidanud oma töid lahti harutama ja ümber tegema ning tavaliselt saadab seda voorimehelik sõnadepobin.. Marile võis vist jääda mulje, et olin täna õige halvas tujus, kuid selgitasin, et see on okei ning tavaliselt õmmeldes vannungi kõvasti (tavaliselt olen küllaltki korralik ja viisakas). Ja jõudsimegi arusaamisele, et see on minu viis end välja elada. Ma keskendun mingile tegevusele, ma suunan kogu energia sinna ning kui asjad ei lähe nii nagu tahan, siis saan kõik negatiivse ka selle peal välja elada. Eks tuleb välja ka kõik see, mis minus varem juba kinni oli. Varem oli selleks poksitrenn.
Elektrilise masinaga õmblesin viimati kui olin 12. Materjaliõpetust pole saanud ning lohakas olen natuke ka. Selle tulemusena ei saagi me teada, mida on võimalik teha vanast särgist ja tükist kunstsiidist. Mari arvas, et kena kleit tuli kokku, kuid mina seda selga panna ei taha. Siidi osast teen lühikese seeliku millalgi ning särgist vist ei saa enam midagi teha peale aknapesulapi.
Kõik õnneks siiski metsa ei läinud ning kiirelt tegin valmis ühe järjekordse maksiseeliku. See oli sellel suvel siis neljas. Värvid sobivad mulle hästi ning kindlasti tuli juba natuke parem kui eelmised.
Neid seelikuid võin varsti küll tootma hakata. :D

Päevad täis päikest ja palavust

Päikese ja soojuse puudumise üle küll kurta ei saa. Kurdaks aga selle üle, et selle palavuse pärast ei saa enam öösel magada :(
Hoolimata palavusest tunnen, et selliste ilmadega toas olemine on ressursside raiskamine ning tahan võimalikult palju õues olla. Eile läksingi juba lõuna ajal kanali äärde raamatut lugema. Alguses polnud mingit plaani sinna kauemaks jääda, kuid Mari helistas mulle ning pakkus välja, et võiks Emajõe äärde randa minna. Mina seal see aasta käinud ei olnud ning olin nõus. Nüüd on jumet rohkem kui küll ning ka ujumas sai jões käidud.

Sõbrannad lähevad randa, et koos aega veeta - üks mängib telefoniga, teine lakkis küüsi

Mari arvas, et mul oli lahe riietus. Ma ise ütleks, et vanast peast tulevad hullud mõtted pähe. Eile tundus hea mõte otsida kapipõhjast üles mingid vanad roosad lühikesed püksid. Kunagi olid need mulle väikesed ja siis jäid seisma. Nüüd on väga parajad, aga ilmselt seisavad edasi kui ma neid just maha ei müü. Paras ego kergitus oli see, kui Mari mulle ühtesid vanu khakivärvi GinaTricot pükse pakkus...suurus 34 ning need on mulle täiesti parajad. Hea küll, ilmselt on need veninud natuke, aga mitte üle 36.

Päeva lõpetasime jääkülma puuvilja smuutiga.

Eile andis Mari mulle üle minu ametliku sünnipäeva kingi: küünemaalingute komplekt koos šabloonide ning kolme lakiga, kašmiiri kehakoorija shea võiga, ihupiim ning kulmufiksaator.

Olime natuke kokku leppinud, mis ta Rootsist tuua võiks. H&M on ju jätkuvalt defitsiit :D
Samas oli ka üllatus, et mida minu koostatud nimekirjast seal saada on. Mul on nende asjade üle väga hea meel ning paari olen jõudnud ka järgi proovida. Olen väga rahul :)

Täna sain kätte ühe Hiinast tellitud kleidi.

Pärast triikimist on kaugelt vaadates kena, kuid väljend "Made in China" õigustab end täielikult. Õmblused on alla igasugust arvestust ning selja taga olevad paelad hargnevad. Pean need ise kinni sulatama. :( Jällegi polnud õnneks kallis ning ehk ikka leiab sügisel kasutamist. Praeguste ilmadega seda kanda ei saa, sest on tunne nagu oleks kilekott selga tõmmatud, õhku ei tule grammigi läbi.

Täna pool kolm alustab tööd Kaasla&Alliku õmblustöökoda. Maril on õmblusmasin ning saan oma disainiprojektid valmis teha :)

Peaaegu täiuslik

Tänase päevaga võin täielikult rahule jääda.
Magasin kaua, võib-olla liiga kaua, aga selles on süüdi vein ja öine filmivaatamine.
Esimene inimene, keda täna nägin ja kellega rääkisin, oli üks minu jaoks väga armas inimene.
Sõin korraliku hommiku-, või varajase lõunasöögi.
Päike paistis ja soe oli.
Läksin botaanikaaeda koos viinamarjade, kliiküpsiste ja Fitzgeraldi "Suure Gatsbyga".

Tegin tutvust, aga poldud huvitatud :(

Botaanikaaed on jätkuvalt võrratult kaunis. Kuna mul raamatut lugedes keris film samal ajal peas (ja filmis oli inimestel väga särav ja uhke elu), siis tekkis hiljem aias jalutades tunne, et olen ka miljonär ning vaatan oma valdusi üle :D Kahjuks või õnneks see kaua ei kestnud ning oli aeg koju tagasi tulla.

Jätkasin oma laheda Prantsuse sarja vaatamist. See muutub aina põnevamaks.
Tegin algust ühe uue disainitööga, mis praegu tõotab väga äge tulla. Õmblusmasinat oleks ruttu vaja.

Mida saab teha vanast särgist ning tükist kunstsiidist? Varsti saame näha.

Mul oli ka veel aega, et teha fitball'i treeningvideode järgi trenni ning ka jooksma minna. Ennustan homseks valusaid jalalihaseid, kuid muidu on enesetunne väga mõnus.
Igati kordaläinud päev :)