Eile kella 10 ajal startisime Neemikunno rappa. Kohtusin Tiina ja kahe prantslasega poes. Nad valisid lõunaks veini. Kohe saime ka jutu peale teemal Eesti ja Prantsuse veinid ning igasuguste hindade erinevus. Nende arvates on hinnad enamvähem samad, kuid mina ütlesin küll, et piimatooted, puuviljad ja alkohol on seal odavamad. See on ka loogiline, sest puuviljad tuuakse naaberriikidest, veini tehakse koha peal ning lehmi pidi olema sama palju kui inimesi.
Neemikunno raba oli teine raba kus see suvi ja üldse käinud olen ning mulle väga-väga meeldis seal. Ükski mets ei ole veel nii palju meeldinud kui rabad. Sain süüa tooreid jõhvikaid. Julgustasime ka prantslasi neid sööma. Ega nad vist väga ei julgenud, võõras mari ikkagi. Nägime lihasööjataime.
Pildil kõnnivad minu eest Tours'i linnapea ja tema naine.
Suursoo järv
Pärast rabakülastust viidi meid Piusale ühte turismitallu lõunat sööma. Söök oli väga korralik: kartul, riis, hautatud aedviljad, toorsalat, ananassi ja toorjuustuga täidetud kanarullid, kohapealt püütud ning ahjus küpsetatud forell, hapukoore-kurgi kaste, punane ja valge vein.
Ka see oli väga ilus koht ning tundus, et külalised jäid rahule. Minu kõrvale sattus istuma naine, kellega olin autot jaganud. Ta küsis, kas oskan natuke prantsuse keelt ja siis sain särada, et tegelikult sain sellel suvel päris kraadi kätte. Edasi ei tulnud söömisest enam palju välja, sest Caroline tahtis muudkui rääkida. Muidugi oli mul selle üle hea meel. Sain kiita, et räägin ikka väga hästi. Juba kutsuti ka külla.Võtan selle nüüd plaani, sest Prantsusmaa igatsus on päris suur.
Sain proovida ka sünkroontõlkimist. Meie lauas oli üks eestlane, kes väga tahtis midagi seletada, aga ei osanud isegi inglise keelt. Ma usun, et sain päris hästi hakkama kuigi midagiraskemat poleks tahtnud. Alguses taheti mind ta täna tõlkima...linnapeade lõunasöögile. Siis aga võeti hoopis üks endine prantsuse keele õpetaja. Ma poleks tahtnudki ametlikku juttu tõlkida. Praegu ma selleks küll veel kompetentne pole, ehk aasta pärast.
Meile oli tellitud setukandle mängijad ning prantslased laulsid kahte laulu eesti keeles. Üllatavalt hästi tuli välja. Ühe võrukeelse laulu juures oleks ma arvanud, et tallinnlased laulavad :D Ja esitati ka "Les Champs-Elysees". Refrääni oskasin mina ka. Täna õppisin selle laulu täielikult pähe. Kulus nii poolt tundi.
Prantslastele õpetati kaerajaani ning muid tantse. Tantsisin ka nendega. Pigem oli lihtsalt naljakas kui et sellest midagi ka välja tuli.
Õhtul läksin koos ema ja Lilianiga Tamula äärde kontserdile. Mängis sõjaväeorkester, olid lauljad, eufoonikumimängijad välismaalt, Getter Jaani tegi kaks laulu, üks Võru rockbänd esines, mis on tegelikult ka mujal tuntud (viimane kord nägin neid Tartus Pig Ben'is), kuid minu maitse nad pole, sest laulud on minu jaoks liiga vanad ja võõrad. Tore oli ikkagi :)
Täna on veel kontserte, tordi ühissöömine ning õhtul esineb Ott Lepland. Prantslastele on reserveeritud mingi kindel ala järve ääres, ka mind kutsusti sinna. Praegu aga küpsetan ka linna sünnipäeva puhul siin ühe koogi.
No comments:
Post a Comment