Päev prantslastega 3 ning uued seiklused

Mitu päeva pole saanud tegevuse puuduse üle kurta. Kolmapäeval oli viimane päev kui külalised Tourist Võrus olid. Kuna mind linnapeade lõunasöögile tõlkima ei kutsustud, siis sain kauem magada ning omi asju teha. Käisime emaga lõuna ajal Kreutzwaldi pargis väikesel kontserdil ning linna sünnipäevakooki söömas. Ilus ja suur kook, aga maitselt oli pettumus...lihtsalt biskviit ja vahukoor. Mäletan kui üks aasta oli ikka korralikult kohupiimane tort...sõime Hannaga kumbki 5 tükki :D

Võin uskuda, et minu tehtud kook oli palju maitsvam.

Õhtul olin kutsutud kuulama Otti. Prantslastele oli reserveeritud eraldi kohad ning ka mina sain sinna istuda. Külalised olid Otist vaimustatud. Sophie isa ühel poole ning linnapea naine Christine teisel pool, uurisid nad, et kas laulud kirjutab ta ise, millal tuleb Eurolaul (millest neile rääkisin), mis on mingi laulu sõnum. Uskuge, leida Oti laulust mingi mõte või sõnum (ma tean ise vaid 2-3 laulu) ja see 1-2 lausega prantsuse keeles edasi anda oli päris kena ülesanne. Aga usun, et sain hakkama. Pärast võtsin Sophie kontaktid ning rääkisin oma plaanist ikka järgmisel suvel külla sõita. Jalutasime nii palju kui saime koos kodude poole ning tänasin ka Tiinat selle kutse eest. Mul oli tõesti väga tore nendel päevadel :)

Reedel, pärast neljapäevast väga tähtsat päeva (mil Annast ametlikult tööinimene sai), sõitsin juba hommikul vara Võõpsu. Hommik algas kehvasti. Magasin sisse, tõmbasin kampsunit selga ajades ninsneedi välja ning ei leidnud seda enam üles. Pistsin siis ühe suvalise kõrvarõnga asemele ning sõitsin T-le külla.
Ütlesin talle ka kohe, et nüüd on vaja ruttu leida ehtepood. Käisime igasugused võimalikud kohad läbi, kuid isegi müüjad ütlesid, et Räpina on nii väike koht, et siin lihtsalt pole mingit ehtepoodi, kus oleks ninsrõngast. Üks ilusalong pakkus küll piercingut, kuid see avati alles kell 13. Sõitsin siis bussiga Võõpsu ning peale lõunat tulime autoga uuesti linna. Muidugi polnud kohal inimest, kes neetidega tegeles. Kui talle helistasin, siis oli tal väga kiire ning üldse reedene päev ei sobinud. Lõpuks oli nõus nii, et tema tütar mulle needi üle annab. Nii palju jamamist mingi täpikese pärast. Mingil hetkel oli isegi tunne, et lasen augul kinni kasvada. Lisaks lihtsalt tobe tunne, et tegelikult nii tähtsusetu asja pärast nii palju vaeva näen.
Edasi läks päev juba paremini. Sain Räpinaga tutvust teha. T näitas mulle aianduskooli aedu ning mõisaparki ja selle ümber olevat metsaparki. Leian, et Räpina on väga ilus linn. Kindlasti ilusam kui Võru, kuhu aina uusi hooneid ehitatakse.

Ilmaga meil ka vedas :)

Täna jätkasin oma Eestimaa avastamist. Käisime Lüübnitsas kala- ja sibulalaadal. Minu jaoks oli see täiesti uus koht. Jalutasime Pihkva järve ääres. Kahjuks ei saanud vaatetorni. See vist avatakse homme.
T leidis liiva seest sõbra.

Maksime laadale pääsemise eest 3 eurot. Kell 16 oleks saanud kuulda-näha Veski Annet, kuid me jõudsime päris lõuna ajal ning ei viitsinud sinna ootama jääda. Laat oli ikka korralik ning igasugused suitsukalad, juustud, leivad ja kodukaljad ajasid suu korralikult vett jooksma. Õnneks polnud raha kaasas. :D
Taaskord vedas väga ilmaga.

Mulle tehti laadal üks väike, kuid päris ootamatu ning armas kingitus :)