Valmistun sügiseks (moositegu)

Sügis on juba täiesti käega tuntav ning kuigi ma mitte kuidagi veel ei taha, et see kohale jõuaks, ei saa ma selle vastu.
Keetsin täna endale 4 purki õunamoosi. Õunad on minu jaoks üks sügise tunnuseid.
Tegelikult ma enam niiväga moose ei armasta, kui varem. Oli aeg kui võisin korraga poole liitrise purgi ära süüa ja seda ikka juhtus, kui ei viitsinud süüa teha. Praeguseks on see isu üle läinud ning õunamoos on üks väheseid, mis mulle maitseb. Mustikas ja vaarikas on ka head.
Sain T aiast valgeid klaare korjata. Tegelikult on seal veel teisigi sorte, kuid mulle meeldib, kui moos on nagu püree ning valge klaar just selliseks lähebki. Tavaline õunamoos on igav. Oma varasemate katsetustega olen aru saanud, et mulle maitseb õuna-ploomimoos ning õuna-rosinamoos. Seda viimast täna tegingi koos kaneeliga. Kui kuskilt ploome ka saaks, siis teeks veel. Hea on ikka kui pole vaja talvel Võrust raskeid purke vedada.

Tegin päris korralikud sildid peale seekord. Kui veel oma moose Võrus tegin ja hoidsin, siis oli mul kombeks joonistada sinna peale pealuud koos kontidega ning kirjutada juurde "eriti mürgine" või "poison apples" selleks, et keegi teine neid ei puutuks :D Muidugi kõik teadsid, et see on nali, aga ega ei puututud ka.
Nüüd tahaks veel seenele ka minna. Kunagi kuivatasin talveks puravikke ning neist sai väga head suppi sulatatud juustuga.