Pühapäevakook

Tegime eile T-ga kooki...või tegelikult tegi seekord tema. Mina olin väike abiline st vaatasin, kuidas tema möllas ning pesin lauda, kui ta sinna kohupiima ajas.

Muidu oli lihtne kook, kuid see tegu oli natuke keeruline. Me ei teadnud täpselt kaua see ahjus peab olema ja nii sai kook esimesel korral väga vedel. Pärast teist 30 min ahjus oli juba koogi moodi, aga kõige parem on ikkagi täna, kui see külmkapis täielikult maha on jahtunud ja tahkunud.

Vaja polnud muud kui juubelitordi pulbrit, kohupiima kreemi ja vaarikaid. Kõike kaks kihti ja siis ahju. T tungival soovil panime koogi peale ka või tükke.

Eile oli päris vahva päev. Meil mõlemil polnud tööd ja nii saime kaua magada, rahulikult hommikust süüa ja peale seda rummikokteile teha. Läksime natukeseks randa ning tegin selle suve esimese ujumise ära. Tegelikult oli vesi soe, aga see kuumana vette minek oli ikka natuke jube. Kastsin end ruttu märjaks ja siis oli tunne, et hing jääb kohe-kohe kinni. Ujusin ja kõõksusin omaette.
Käisime Taskus, mängisime lauahokit. Mina muidugi kaotasin ja ei aidanud vabandus, et see mu esimene mäng oli. T väitis, et see oli ka tema esimene mäng. (6-0 on natuke hale ikkagi pähe saada :D )
Ülejäänud õhtu kulus söömise, söögetegemise, Olümpia ja kuumaga võitlemise peale.
Ka praegu on väga palav. Püüdsin enne natuke magada, kuid ärkasin selle peale üles, et tundsin, kuidas toas aina palavamaks läks. Ma ei tea, kas see tõesti nii oli, aga tundus küll ja polnud enam võimalik edasi magada. Ei aita ka see, et väljas sajab vihma...ei lähe jahedamaks.
Peab minema poodi jäätise järgi...5 liitrise jäätise järgi. Kui müüaks 5 liitrit sorbetti, siis seda ostaks ma küll...mmm..

Üks väheseid eesti lugusid, mis väga meeldib.