J.

Joonas tundus olevat hästi tore poiss.
Ma ei tea teda küll isiklikult, kuid pärast (vähemalt) 3 nädalat kaks korda nädalas kohtumist hakkas ta mulle täitsa meeldima.
Alguses ei meeldinud. Ikka küsiti, et kas on kena poiss vms. Ma vastasin, et absoluutselt mitte. Ja ei olnudki alguses. aga mida rohkem teda nägin, seda rohkem meeldima hakkas. Väliselt ei ole ta kena..kui nii öelda. aga kindlasti on ta silmatorkav. Ma usun, et ma pööraksin pead, kui teda tänavalt näeksin..isegi kui ei teaks teda. Lihtsalt tema välimuse pärast. Kahtlemata leian nüüd, et ta on hot...kui nii öelda.
Paraku ma teda vist aga rohkem ei näe (kui siis väljaspool molberteid ja tärpentini lõhna). Täna oli kohal üks vanem naine ja tema jääb meiega vähemalt kaheks nädalaks.
Aga vähemalt jäävad mulle pildid. Oma käega tehtud, olenevalt päevast ja tujust ka hoolega tehtud. Ja jääb ka see kogemus, kuidas inimene, kes alguses üldse ei meeldi, võib hakata mingil hetkel nii meeldima, et on kohe kahju, kui teda rohkem ei näe.
Muidugi inimesena ma teda ei tea (ja sellel pole midagi pistmist asjaoluga, et olen teda 2x90 minutit alasti näinud), olen vaid paar korda "tere" öelnud. Ühe korra ütlesin kella ka. Aga mõnest inimesest kiirgab juba välja sisemist lahedust. Pealegi, kui poiss värvib osa juukseid punakas roosakaks ja tal on täiesti asjalikud tatood + ta käib päris huvitavalt riides, siis ta tõenöoliselt mõtleb ka natuke teisiti, kui see suur hall mass igavaid ja "tavalisi" inimesi. (aga ega selles ka midagi halba pole, kui keegi igav on..ma ise olen ka päris tihti tavaline ja igav ;) ).
Igatahes. See on siis Joonas minu silme ja käte läbi:

 Mõlemad pildid on poolikud, kuid esimene meeldib nii väga, et panen kindlasti isegi raami (mitte ei kleebi seinanätsuga, iks korra öösel ja kaks korda päeval lahti tuleb).

Taustaga ma vaeva ei näe, see polnud teema.

Suuremana on nad muidgi põnevamad. Detailid on paremini näha. Fotokas on jama (aga vähemalt on!) ja valgus veel jamam.

Täna enesele üllatuseks sain meie uue modelli portree ca poole tunniga harilikuga paberile pandud ning see nägi täiesti sarnane välja. Olin tõesti üllatunud. Hakkan vist oskusi omandama vaikselt. Pärast see modell tuli ja vaatas ja kiitis, et nii lahedad pildid. Kui see ka valmis saab, siis panen võrdluseks üles. Saab arengut jälgida.
Aga nüüd tekkis mul soov joonistada ise, ilma õpetajata. Võtsin ühe sõbranna pildi FBst ja hakkasin pihta. Kaugele ei jõudnud, sest olen päris väsinud, aga loodan millalgi ikka ära teha.
Ehk sõbranna tunneb piirjoonte järgi end ära :D Kõrv sai muidu liiga väike (praegu märkan), aga sea saab parandada.

Muidu on elu ikka kurb ja paha. Nutsin täna tükk aega ja otsustasin jälle kooli mitte veel suvel lõpetada. Tegelikult pole see väga minu otsustada. Võib-olla tuleb bakatööst selline käkk..või see ei saa üldse valmiski, et tuleb juba sellepärast kõik edasi lükata. Ise ma sellega rahul pole ja aega on VÄGA vähe. Aga ausaltöeldes pole mul vahet, millal lõpetan.
Ja mitte ei koolist vähe oleks, siis elan jätkuvalt oma senise elu kõige suuremat ja raskemat kriisi läbi ning mitte kuidagi ei lähe kergemaks. :(
Sellepärast oli mul täna seda kunsti success'i vaja. Ah jaa..osta.ee's osteti mul ka esimene asi ära. Teise kohta küsiti selline küsimus, mis andis mõista, et huvi on olemas.