Tuleks lumi...

Olen jälle Võrru jõudnud ning ettevalmistanud homse viimase tööpäeva sellel aastal. Tunne on päris hea, selline läheneva vabaduse tunne. Vabadust küll tegelikult ju pole ja tuleb hakata jaanuari eksamiteks valmistuma, kuid vähemalt saab oma aega rohkem ise planeerida.
Sain täna natuke infot oma poolelioleva tekstilingvistika essee kohta ja tundub, et olen õigel teel. Rootsi keelega sain ühele poole ja täitsa oma jõududega. :)
Homme on plaan peale tööd raamatukogus käia ja sealt Sartre'i "Iiveldus" ja Butori "Modifikatsioon" võtta. Kuna need meil prantsuse kirjanduses see aasta läbi on käinud, siis võiks lugeda. Loodan selleks aega leida jõulude ajal. Ah, küll saab. Vähem arvuti taga istumist lihtsalt.
Imelik on küll, et nädala pärast on jõulud, aga maa on must mis must. Ei, mitte imelik, vaid kole ja kurb. :(
Tahtsin nii väga see aasta lumelaternat ja lumememme teha nagu väiksena. Mida vanemaks saan, seda enam igatsen seda aega. Mäletan, kuidas meisterdasin kunagi aeda lumest hobuse, tegin tema juurde ka laterna. Viisin talle õhtuti kaerateri ja panin küünla põlema.
Tuleks vähemalt kerge lumesadugi nagu sel päeval, kui T-ga kesklinnas kuuske vaatamas käisime.

Isa tõi täna kuuse. Homme hakkame seda kaunistama. Ütlesin kohe, et tahan sellest osa võtta. Tõenäoliselt teemegi seda kahekesi, aga vahet pole :) Ja õhtul lähen kultuurimajja jõulukontserdile.