Mulle on alati
lihavõtted väga meeldinud. Esiteks on nädalavahetus korraga kolm päeva pikk
nädalavahetus (üle nelja aasta tunnen sellest rõõmu, muidu oli ju reede kogu
aeg vaba), teiseks on see minu jaoks see päris õige kevade algus ja kolmandaks,
kui olin veidi pisem kui praegu, käis mul päris mitmeid aastaid lihavõtte
jänku, kes aeda maiustusi peitis.
Seekord sõitsime
Tõnisega tema maakohta. Taaskord oli väga tore ning aeg liikus liiga kiiresti.
Käisime jõe ääres jalutamas, sõime, hakkasin lugema „Prantslannad ei lähe
paksuks“, sõime, käisime saunas, mängisime kaarte, sõime. Sel aastal
kaunistasin ka mune. Kraapisime sibulakoorega värvitud munade peale mustreid.
Tõnise ema tegi ülihead kohupiima kooki ning meie Tõnisega sebra
kooki. Söögist puudust just ei olnud.
Hoolimata sellest, et
pidin neli teksti ära tõlkima ja alustasin kahe magistritöö analüüsi, jõudsin
ka päris palju puhata ja mängida. Eile oli ikka väga nukker jälle tagasi
Tartusse tulla ja oma rutiinse elukorralduse juurde asuda. Võiks ka meil olla
Alsace’i elukorraldus, kus nii reede kui ka esmaspäev vabad on.
Juba eile tundsin, et
õhk on teistsugune. Tundub, et nüüd on külmad ilmad läbi. Tartus märkasin puudel
juba pungi :)
Ehk on paremate ilmadega ka kergem töö ja kooliga hakkama saada ning küll
õnnestub ka millalgi taas linnast plehku panna.
No comments:
Post a Comment