Vahel harva on mul tunne, et elu töötab minuga koos ja minu heaks (aga seda tunnet on tõesti väga harva).
Olen juba mõnel korral varem aru saanud, et kui midagi väga vaja on, siis tulevad õiged asjad sinu juurde. Näiteks pea kaks aastat tagasi pakuti mulle tööd ühes koolis. Alguses polnud ma nõus, kuid kui sain juunis teada, et mind ei võetud tööle ühte ehtepoodi (sest see oli koht kui oleksin tahtnud karjääri teha :D ) ning samal päeval küsiti, kas ma ikka kooli osas ümber pole mõelnud tundsin, et ju peaksin ikkagi kooli minema. Ja läksingi ning avastasin, et mulle täitsa meeldib õpetada (ja mul on selle peale loomulikku annet). Pärast seda on mu rahamured murtud olnud.
Kuni praeguse ajani kui nii Berliini reis kui Prantsusmaa elu juba õige lähedal on. Kaks nädalat tagasi sain teada, et ühikate üüri maksmine käib ikkagi üks-kaks korda aastas ja ühekorraga maksmisel peaks olema võtta kohe umbes 2700 eurot. Hakkasin tegema kohe plaane, kui palju peaksin iga kuu kõrvale panema, et see raha kokku saada ja ka Berliinis ära käia. Ja siis, samal päeval rääkis mulle üks kursaõde, et Lindexisse on vaja suveks töötajat. Ega ma kaua ei mõelnud, saatsin CV ja motivatsioonikirja, käisin vestlusel ning alustangi esmaspäeval. Ma veel ikka ei usu seda, et mul nii hästi läks. :D
Lisaks võtsin paar päeva tagasi ühe viktoriini ning sain pileti tänaseks õhtul moeetendusele "Taurus". Alguses kandideerisin sinna modelliks, kuid kuna ma tantsida ei oska ja taipoksi trenn väga ei aidanud, siis mind ei valitud. Praegu on mul selle üle isegi hea meel, sest ma lihtsalt ei jõuaks tegeleda kooli, töö ja selle üritusega. Samas on mul hea meel, et saan seda vaatama minna. Tavaliselt ma midagi ei võida, aga seekord läks väga hästi :)
Ainus mure, millele veel abi oleks vaja, on tõlkimine. Nimelt pean tegema ära oma praktika, plaanisin seda teha suvel, kuid kuna nüüd poole kohaga tööle lähen, siis täiskohaga tasustamata praktikat teha ma ei jõua. Soovitati end kuhugi tööle sokutada ja siis rahulikult teha (eks jõuaks isegi Prantsusmaal olles teha). Mõte on hea, kuid kust ma leian kellegi, kes võtaks kogemusteta tõlkijahakatise tööle? Eks pakkuda võin end ikka. Hullem, mis tõenäoliselt juhtub on see, et mitte keegi ei vasta mulle.
Otsustasin, et pean praegu elama-tegutsema eelkõige selle nimel, et mul oleks Prantsusmaal võimalikult tore ja sellepärast pean ka Lindexisse minema (pluss mood, ehted ja riided..mida ma niiväga armastan). Praegune on Prantsusmaale minek mu viimane võimalus ülikooli abil minna ja ma tahan seda tõesti nautida ning võtta kõik, mis võtta annab. Tõenäoliselt on aasta pärast jälle mured, et kust saada raha, kas saan ikka EAP-d täis jne, kuid las need tulla aasta pärast eksole. Ma olen liiga kaua elanud mõtetega tulevikus ja planeerinud asju ette. Ma ei saa praegu nii, muidu jääb olevik elamata.
No comments:
Post a Comment