Tulin neljapäeva õhtul Võrru, sest isal oli sünnipäev. Plaanis oli pikk nädalavahetus siin olla. Üldiselt oli tore. Sai kõvasti söödud-hõõgveini joodud. Eks mingid probleemid on ikka ka, aga ega need kuhugi ei kao, kahjuks. Koolitööga tegelesin õnneks ka. Võin öelda, et olen tubli...võrreldes nii mitme teisega. Aga tunne on ikka, et palju on teha ja aega selle jaoks pole.
Reedel teatas ema, et ta pidi korraldama töö juures advendikontserdi ja luges ette, mis kõik vaja teha on. Kuna ma julgen öelda, et mul on rohkem maitset, kui paljudel teistel, siis pakkusin ennast nende kuuske ehtima. Ehted olid muusikakoolil endal olemas nii, et väga valikuvõimalust polnud, et mida teha, aga andsin endast parima nende võimaluste juures. Meil oli ikka päris perekondlik tiimitöö selle kontserdiga. Ema pani kava paika ja teadustas, mina ehtisin kuuske ja pärast aitasin koristada, vend tõi kuuse ja tegi kuulutuse. :D
Pärast õhtul kuulasin kontserdi ka ära. Kuna paljud tema töökaaslased teavad mind (õppisin ju seal 4 aastat flööti), siis pärast pidin oma elust ja plaanidest jutustama. Kommi sai ka ja rohelise draakonipojaga telefonikaunistuse. :D :D
Õhtul oli isa toonud hõõgveini ja mandariine + ahjukana sai ka kõvasti söödud.
Eile tegin piparkooke. Mäletan, kuidas lastena tegime neid ikka kõik koos ja see oli selline asi, mida lapsed ootasid. Nüüd ei saa need "lapsed" enam omavahel läbigi. :( Rääkimata siis veel millegi koos tegemisest. Aga ega ma ei kurtnud ka. Olin koos kassidega kodus, kuulasin Owl Cityt, jõin hõõgveini ja jooksin köögi-ahju vahet. Päris õhtul, peale sauna, tegime emaga glasuuri ka peale. Siis on ikka kohe teine asi. Muidu on lihtsalt pruunid plönnid...keegi rott viis meie piparkoogivormid ära. Pidin klaasiga vormima. Aga nüüd on väga kenad. :) Tahaks pildi ka lisada, aga tuleb välja, et mul on maht täis. :S
Just sain suure potitäie lõhesuppi valmis. Ja nüüd läheb kiireks ka. Söön, panen asjad kokku ja lähen bussi peale, et Tartusse saada.
Isa on vaimustuses, et Kate Bushi kuulan. Aga tänase päeva lugu on midagi muud:
No comments:
Post a Comment