Ideid mul on olnud ja ju tuleb edasi ka, aga internetiblogimisest vist ikka asja ei saa. Vahel olin päris edukas ja eelmine aasta oli seda ju vaja, et kirjutaksin, kuidas Prantsusmaal läheb.
Täna tegin uuesti algust vihiku-päevikuga. Käisime maalitunni raames Viltuses Majas Enn Põldroosi näitusel ja esimesel korrusel oli miski Eesti kaasaegne "kunst"..näitus "Luuserid". Seal olid üleval ühe naise originaal päeviku sissekanded, kus ta rääkis oma eneseleidmisest ja seksuaalsest ärkamisest. Juures olid pildid. Üks naine küsis, kas ja miks peab sellist asja kõigile näitama. Nimelt rääkis see naine, kuidas ta 42 aastaselt sai aru, et talle meeldivad naised ja tegelikult on ilmselt alati meeldinud, kuid ühiskond ja omad hirmud on selle alla surunud. Need pildid, mis juures olid, olid tema kehaosadest, põhiliselt rindadest. Ma vist olin ainus, kes seal olijatest kõik lehed läbi luges. Siis ma mõtlesingi, et ehk aitab kirjutamine mul enda mõtetes selgust saada. Seda enam, et ma tegelikult ei räägi kellelegi, mida mõtlen ja tunnen. Ma olen lihtsalt ostustanud, et ei taha rääkida. Kindlasti lähen tagasi psühholoogi juurde nii pea, kui akadeemiline puhkus läbi saab. Asi on selles, et ma tahan rääkida inimesega, kes saaks mulle anda objektiivset nõu, mitte lähtudes teadmistest minu või minu probleemide kohta. Või siis ei taha ma üldse nõu...paraku kiputakse seda andma ka küsimata. Kirjutasin tasuta saadud Zebloki vihikusse kaks pikka lehekülge ja siis oli käsi liiga krampis, et jätkata. Seda on see arvuti kasutamine teinud.
Põhimõtteliselt oleks mul üles riputada pilte oma uutest DIY asjadest, kuid pole viitsinud võtta fotokat ja pilti PÄRISELT teha. Seega mingit ilu-moe blogijat minust ei saa. Las see jääb teistele. Või siis ehk kunagi, kui tõesti suudan end kätte võtta. Üks inimene ütles mulle eile, et küll minu peale ikka pööratakse pead...tema kohe märkas, et teised vaatavad kui mööda lähevad :D Ma ainult naersin ja tõdesin, et ju ma siis olen nii ilus. Ma ei tea...mina ei saa aru, kas olen nii huvitav või eriline. Aga võib-olla olen? :)
Kuidas veeta neljapäeva õhtut mitte produktiivselt (veel)?
Täna peaks üles pandama prantsuse-eesti tõlkeeksam, mis tuleb homseks ära teha. Siiamaani pole seda veel tulnud. Õppisin katalaani keelt laupäevaseks eksamiks. Parandasin bakatöö vormistust (mis on nüüd siis ametlikult 87 lehte :S ). Tõesti, kui ma teaks, et see eksam tuleb alles kell kaksteist üles, siis ma valaks kohe klaasi veini täis ja vaataks mõnda Johnny Deppi filmi. Tean ühte kohta, kust saab igasuguseid filme prantsusekeelse pealelugemisega (originaalkeel on õnneks üldse ära võetud). Vaatasin Palgasõdurid 2 nii uuesti läbi. Jah, poleks seda eksamit, siis vaataks vaheldumidi Deppi ja Jason Stadhami ja siis vesistaks ja jooks veini ja oleks õnnetu, et mina selliste meestega kokku ei puutu.
No comments:
Post a Comment