le doute ou non le doute

Täna hakkasin ma vist esimest korda ühes osas endas kõvasti kahtlema. Ja selles osas pole niisugust asja kunagi juhtunud.
Plaan on täna Pille ja Aivoga Indifesti asju vaatama-kuulama minna. Kuna täna Joonatan ka esineb, siis seda tahaks ma eriti näha. Tahtsin end siis natuke üles ka lüüa, st kanda riideid, mida pole tükk aega või üldse mitte kandnud. Mul on meeletu garderoob, vist kõige suurem oma sõbrannadest, aga ikka ja alati olen silmitsi probleemiga, et mitte midagi pole selga panna. Täna leidsin aga just palju komplekte, mida pole kandnud, aga mis on niii-nii lahedad. Samas tekkis mitme puhul küsimus, et kas see on lahe. Paneks pildid, kui oleks võimalik täispikkuses teha, kuid tõsiselt !? ma olen alati uskunud oma heasse stiilitajusse. Vahel küsitakse mult isegi nõu, mida selga ja kokku panna, kuid nüüd olen ise hädas ja ei usalda oma maitset.
Aga äkki see ongi nii, et kui ühte kohta tuleb juurde, siis teisest läheb vähemaks?
Kooli koha pealt olen enesekindlam, sest kolm ainet seitsmest olen A saanud (teisi ei tea), isegi see hirmus ajalugu läks täna enamvähem (kui ma töökäsust õigesti aru sain).
Enesekindlusega on mul alati probleeme olnud, aga MITTE oma riietumise osas. Tihti ma küll ei viitsi midagi huvitavat välja mõelda, aga kui viitsin vaeva näha, siis on tulemus tavaliselt väga lahe. Täna jäin ka ikka lõpuks rahule. Ei pingutanud üle, kuid samas ei torka ka vist kohe silma.

Enesekindlus on suur ka maalimisega. Käisin nüüd neli päeva Konrad Mäe ateljees poseerimas, kus praegu õpetab Heldur Viires (Eesti maalikunstnik ja raamatugraafik). Tõin eile enne poseerimist oma selle semestri parima töö koolist ära (õpetaja tahtis seda enda jaoks ka pildistada) ning siis kui hakkasime rääkima Helduriga, millega mina ka tegelen, näitasin talle maali. Kartsin küll, et mis ta mu algaja kohta ütleb, aga ta oli täitsa vaimustuses. Lasi hiljem ka oma õpilastele näidata ning rääkis, et oh, Anna on prantsuse filoloog ja maalib ka sinna juurde. Eks ma olen siis ise ka uhke :) Ajan ninagi natuke püsti, aga samas tean, et küll ta varsti jälle vastu maad vajub. Las ma naudin natukenegi, muidu olen ainult õnnetu ja arvan endast halvasti.