Võrutan: seelikud, kleidid, kassid, söögid ja aeg ikkagi seisab

Ma sunnin end praegu puhtalt sellepärast kirjutama, et Kädi väga tahtis lugeda, millega ma tegelen. Kaks nädalat tagasi oli ju kange plaan küll rääkida oma Tenfold Rabbiti elamusest (mis oli võimas ja ilus ja kindlasti meeldejääv). Eelmisel nädalavahetusel olin ka Võrus ja siis käisime emaga Uma Peol. Ma ei ole võru keele fänn, saan aru sellest, aga rääkida ei meeldi. Kui kaua siin olen, siis jääb aga paratamatult külge ja natuke hakkan rääkima. Pidu oli tore ja väga hästi tehtud (laulud, vaheklipid).
Selle nädala sisse mahub minu bakatöö kaitsmine Tartus, mis läks väga hästi. Sisuliselt on mul kraad ju käes, ainult diplomi saan 28. juuni. Väga uhke on olla ja tegelikult pole päris kohale jõudnud. Pidevalt on tunne, et peaks midagi tegema ja kooli peale mõtlema. Ja siis tuleb meelde, et ei olegi vaja muretseda. Hea küll, juulis on magistri katsed ja ma ikka proovin romanistika üldmagistrisse, kuigi tahaks prantsuse-eesti tõlgiks saada. See aasta aga tõlkimisse ei võeta nii, et saaksin järgmisel aastal alles sinna proovida. Aastat ei taha aga raisata niisama ning ega see üldromanistika mulle ka paha ei tee. :)

Teatud põhjustel olen jälle Võrus ja ootan ühte (tegelikult kahte) asja. Üks asi peaks toimuma siin, teine asi toimub ei tea millal. Aga ootan ikkagi. Samas homme peaks vist tagasi sõitma, sest linnas on ka ikka tegemist.
Üritan leida endale siin võimalikult palju tegevust, et mitte ainult ootamisega tegeleda. Eile võtsin kätte ja õmblesin valmis ühe seeliku, mille jaosk riide ostsin juba kaks aastat tagasi, seelikut alustasin eelmisel suvel, kuid siis jäi pooleli. Nüüd on aga valmis. Mõni "päris" õmbleja oleks kindlasti minu töö peale rabanduse saanud. Mõtlesin ju teostuse algustest lõpuni ise välja ja keegi mind ei aidanud. Vahepeal harutasin küll pool üles ja olin oi kui tige, aga lõpuks jäin rahule. Ilus, kerge ja suvine :)

Mulle toodi siia kingiks üks huvitav kleit ka. Pole küll päris minu stiil, kuid samas on tõesti huvitav. Rõhutab mu saledust ning on minu meelest päris viisakas.

Ema tahtis, et teeksin vannituppa mingi kaunistuse. Materjal  oli tema poolt, lõppidee ja teostus minu poolt. Kvaliteet on pähh, aga päriselt on ausõna kena ja lihtne.

 Ja kuna eilsest koogiteost ei piisanud, siis täna tegin pitsat ka. Väga külluslik ja maitsev sai. Eile olin küll endast väljas, sest kõrvetasin koogil põhja ära ning lubasin, et mina enam kunagi süüa ei tee. Pärast tuli täitsa hea välja (ma olin üllatunud).

Peaks lugema prantsuse keeles, et hoida end lainel. Võtsin raamatuid kaasa. Samas olen aga liiga närvis ja ootan just seda ühte asja..ühte telefonikõnet. Kella 17ni vist tasub oodata ja siis homme edasi. Ei tahaks, et see päris ootamatul hetkel tuleks. :/