Alles see oli kui 19. jaanuaril oma viimase arvestuse esitasin ja mõtlesin, et nüüd ootab mind ees kolm nädalat puhkust. Ootamatult on sellest saanud poolteist päeva. Ja ma pole üldse valmis, et esmaspäeval jälle kooli minna :(
Oma väikese puhkusega olen muidu täitsa rahul. Plaanitud vene keele õppimine jäi küll ära, sest pidin saama tasuta ühe korraliku õpiku, kuid nüüd selgus, et saaksin selle alles mai lõpus. Saksa keelega ei jõudnud ka algust teha, aga seda ma juba arvestasin, et see võib suvesse jääda.
See-eest jõudsin natuke lugeda. Lõpetasin ära Remarque'i "Kolm sõpra", lugesin läbi ka kaks Koltès näidendit, tuletasin meelde "Rehepapi", sest lähen varsti ooperit vaatama. Jube vahva on lugeda, kui tean, et raamat on hea ja meeldib mulle, kuid ei mäleta enam täpselt, mis seal toimub.
Tänase hommikuga lugesin ka läbi Fred Vargas novelli "Salut et liberté". Hakkame seda ilukirjanduslikus tõlkes tõlkima. Esimese osa olengi juba kuidagi valmis saanud. Lisaks hakkasin uuesti lugema prantsuskeelset "Alkeemikut". Seda lugu olen ka kunagi ammu lugenud, kuid jälle ära unustanud. Kivirähu "Liblika" võtsin ka ette. See on õhuke raamat, ehk tänase õhtu ja homsega saab läbi.
Trenni jõudsin teha. MV kuukaart sai küll läbi, kuid Tartus olles treenin kodus ning kolmapäeval käisin Võrus poksitrennis. Mul on üle kaheaastane paus sees, kuid õnneks ei olnud tehnikat ära unustanud. Trenn oli väga korralik ning eile oli selja lailihas nii valus, et ma ei saanud ei naerda ega end äkiliselt liigutada. Mari kinkis mulle kaks aastat tagasi poksikindad. Päris häbi, et neid alles nüüd kasutama hakkasin.
Ega ma tegelikult enam ei puhka. Tegelesin ju juba novelli tõlkimisega ning samuti ühe ehitusalase artikliga. Juba olen saanud midagi uut teada elementmajade koha. Kui tark ma veel olen, kui kevadel igasugused prantsuse ja inglise keele tõlkeained läbi saavad. :D
No comments:
Post a Comment