Cheat days are over!

Vähemalt ma loodan seda.
2. jaanuaril trennis käies üllatas kaal mind 62,8 kg. Muidugi olin pettunud, sest neli päeva varem oli see 60,9 kg. Tõnis küll rahustas, et selline kõikumine on normaalne, aga ma ikka kuidagi ei taha 63 kg poole liikuda. Aastavahetusest ja 1. jaanuari söömispäevast polnud muidugi kasu selle vältimisel.
Aga nüüd võtan end käsile. Mingeid sünnipäevi ega pidusid pole ka oodata. Tööasjus tuleb küll Võrus käia, kuid seal õnneks teatakse, et tahan tervislikult toituda.
Olen nüüd neli päeva järjest spordiklubis käinud. Kaks korda rasvapõletuse aeroobikas (mulle jätkuvalt ei sobi aeroobika, olen teistest peajagu pikem ning vähemalt mulle tundub, et minu kohmakus paistab pikkade käte ja jalgade tõttu eriti hästi silma) ja kaks korda jõusaalis. Tõnis ütles, et treenime minust jõutõstja :D Eeldused mul ehk isegi oleks, jalad on tugevad.
Suure üllatusena olen väga kiiresti hakanud jõudma rinnalt suruma. Kui Tõnis ütles, et nüüd hakkame seda harjutama, siis mina tegin ikka enne "viuviu, ma ei jõua, suren ära jne", aga juba kolmanda seeria ajal surusin rinnalt ise 20 kg. Järgmisel korral jõudsin isegi 25 kg ära suruda, täna tegin pikemad seeriad ning 22,5 kg. Kükke tegin täna maksimaalselt 37,5 kg. Varsti võin mõne sõbranna kukile võtta ja nii teha :D
Olin nädalavahetusel kaks päeva üksi kodus ning tegin korralikult ja tervislikult süüa.
Tänu Mari kingitud muffiniraamatule proovisin juba teist korda kakukesi teha. Seekord tegin kartuli, paprika, juustu ja kanahakklihaga kakke. Juurde lisasin keedetud aedviljad ja klaasi piima. Kahe kakuga ma muidugi ei piirdunud, sest nad olid soojalt ikka väga head ja ega külmalt halvemad polnud.
Teisel korral kasutasin ära ülejäänud hakkliha ja aedviljad ning tegin neist tatra juurde maitsva segu.

Söögiisu on tuntavalt suurenenud ja ka magusaisu. Tegin eile kirsitarretist, et mitte nii palju šokolaadi süüa, kuid ega ma ise jõulude ajal saadus kraamist end eemale hoida ei suuda. Eks see tulebki ära süüa, et ahvatlust enam poleks.
Hakkasin pidama ka trennipäevikut, et näha, kuidas kaal muutub ja suuremaid raskusi kasutama jõuan hakata.

Ah muide söömise koha pealt...
Tundub, et maorohi on head tööd teinud ning kurjast bakterist olen ka vaba. Olen katsetanud erinevate toitudega ja enam ei tekita miski halba enesetunnet. Sibulaga on vaid halvad lood, aga see oli juba enne sügisesi probleeme. Homme võtan viimase Omeprazoli. Loodan, et seda pole vaja enam tulevikus tarvitada.