Kolm nädalat tagasi uurisin natuke võimausi endale ise niisugune seelik teha. Leidsin õpetuse, kuidas tüllseelikut saaks teha ilma õmblusmasinata. Läksin ruttu Abakhani, kuid avastasin, et niisuguse koguset tülli ostmine nagu vaja oleks, läheb väga kalliks. Ostsin siiski 2x1,6 meetrit riiet, et vähemalt algust teha. Eks mul oli ka hirm, et asjast midagi välja ei tule ning seepärast tellisin endale mindirohelise valmistehtud seeliku. Oi kuidas ma kartsin, et seelik pole selline nagu pood lubas. Mõned kliendid polnud oma ostuga rahul olnud. Üleeile sain seeliku kätte ja see on täpselt selline nagu lubati. Viis kihti tülli, piisavalt veniv keskkoht, täiesti paras pikkus ja oi kui kohev. Ainus miinus on see, et mu tagumine ots muutub kõvasti suuremaks, kuid seda ma juba aimasin enne ostu. See on üks neist Hiinast tellitud asjadest, millega väga rahul olen. Seelik maksis 8 eurot sentidega. Sellest poest julgen nüüd ka edaspidi tellida.
Aga ega ma ei loobunud oma isetehtud seelikuideest. Tahtsin väga ka musta tüllseelikut. Tellisin Hiinast rulliga tülli, et alustatu ära lõpetada. Pildil võib siis näha, kui palju Abakhani riidega valmis sain. Eriti midagi ei saanud. Olin päris pettunud, sest see paistis läbi ja tunduv väga hõre. Sain aga umbes 100 jardi (91 meetrit) tülli natuke rohkema kui 5 euroga. Võrdluseks, et Abakhani 2x1,6 meetrit tülli maksis 5.80. Eile õhtul lõin tõlkimisele käega ja hakkasin meisterdama.
Tulemus on siis selline. Kas ma jäin nüüd rahule? Oojaa! Võib-olla võiks hästi natuke tülli veel lisada, aga tegelikult on ka nii tulemus väga hea. Muidugi peab seeliku all midagi kandma, lühikesi pükse või lühemat kleiti-seelikut. Kuna seelik on tehtud tülliribadest, siis on olemas oht end tahtmatult paljastada.
No comments:
Post a Comment