Sunday, March 1, 2015

Holly, värvilised täpid, hüplev baleriin ja Elise, kes kõik elama paneb

Tegin eelmisel laupäeval midagi eriti toredat.
Elise kutsus mind kunstikooli stuudiosse pildistama. Korjasin kaasa neli komplekti riideid, hunniku ehteid ja kosmeetikat. Alguses ei saanud vedama. Ma ei oska tegelikult poseerida. Elise juhendas natuke ning kui olin end soojaks saanud, läks kergemaks. Kui kümme aastat tagasi modellindusega tegeleda soovisin, siis õpetas Alar mind küll päris palju, kuid nüüd olen väga rooste läinud. Ameerika Supermodelli pole ka väga kaua vaadanud. Sain tunda modelli rasket elu. Riided tuli ise valida, meik ise teha, soeng ka ise teha (ja nii neli korda järjest) ning siis poseerida, poseerida, poseerida. Ja mitte kõik poosid polnud lihtsad. Järgmisel päeval olid kere lihased valusad, kuid pildid on imeilusad ning kogu vaev oli seda väärt.

Tahtsin jäädvustada oma aastavahetuse kostüümi. Olin Holly Golightly (ehk Audrey Hepburn filmist "Breakfast at Tiffany's). Elise suutis paika panna just õige valguse. Ma kartsin, et ei jää otsevaates tegelikult kena, kuid oh imet...ma olen vägagi kena.






Tegime ka natuke värvilisi pilte. Ajakirja kaanele sobiks küll.


See oli esimene seeria ja ka kõige raskem. Pidin palju hüplema-keksima ning mingil hetkel pani Elise mulle kivi jala alla, sest ma ei saanud ühe jala peal varvastel seista.

See kallutus ei tundu hull jah? Aga kui kivi on jala all, teine jalg õhus? Kivi muidugi kaotati ära.

Neljandas kostüümis mul pilte pole, neid tegi Elise enda tulevase töö jaoks, aga võib-olla ikka annab need millalgi mulle ka.
Pidin taaskord tunnistama, et valgus võib muuta ülipalju. Ma poleks uskunud, et minust nii ilusad pildid välja tulevad. Ma ei kasutanud mitte mingit jumestuskreemi, kuid mu nahk on imeilus ja klaar, näojooned on selged ja teravad. Mul on isegi tunne, et olen piltidel kenam, kui päriselt :D Aga muidugi, peab oskama valgust sättida ja Elise seda juba oskab. Ma imetlen väga tema tööd ja mul on hea meel, et ta viitsib mind pildistada.

Nii veider mõelda, et kui soovisin kümme aastat tagasi modelliks saada, siis ei läinud see õnneks, kuid nüüd saan ju mõnes mõttes selle soovi täita (mitte, et mul enam selline soov oleks, lihtsalt edev olen). Täna räägiti mulle ka ühest mais toimuvast üritusest, kuhu soovitati modelliks kandideerida, seal saaks ka poodiumile kõndima. See võiks väga äge olla :D

No comments:

Post a Comment