Kaks õppejõudu juba on unustanud koduse töö juhiseid saata, mis tähendab, et kodust tööd ka teha ei saa. Ega keegi ei tahtnud uurima ka hakata ja meid meelde tuletada. Tegelikult mina kirjutasin ühele õppejõule, sest kartsin, et minu meiliaadress ei tööta. Küsisin, kas ta on juhised laiali juba saatnud, kuid minu kirjale ei tulnud mingit vastust ning nii asi jäigi. Ega ma ei kurda. Sellel nädalavahetusel on küllaltki vaba ja hea olnud. Tegin ära ühe testi, mille tähtaeg on alles 25ndal ning hakkasin eesti keele harjutusi tegema, mis tuleb esitada alles oktoobris.Tean juba, et järgmisel nädalavahetusel on mul kõvasti tööd ning sellepärast lubangi endal praegu lebotada. Ma kardan, et siis tuleb hakata järgi tegema neid asju, mis praegu jäid/jäävad tegemata ning oktoobri alguseks on mul vaja koostada ühe oskussõnastiku kriitika Vikipeedias. Sellega saab omajagu tööd olema. Natuke uurisin selle kohta, kuid ega aru küll kohe ei saanud, et mis ja kuidas.
Kindlasti küsib mult varsti keegi, et kas ma olen rahul, et eriala vahetasin (enne muidugi küsib veel keegi, kas ma baka olen juba ära lõpetanud. Seda küsimust kuulen liiga tihti ja millegipärast on see väga ärritav, äkki sellepärast, et lõpetasin baka ära üle aasta tagasi).
Aga kui keegi küsib, kas olen rahul, et eriala vahetasin, siis praegu ütlen küll, et jah. Mul pole küll praegu mitte ühtegi prantsuse keelset ainet, vaid ainult alusained, kuid need on väga huvitavad. Lisaks mõjub kuidagi väga värskendavalt, et ma enam kirjandust ei pea õppima. Selle üle rõõmustasin täna hommikul, kui Camus "Õnneliku surma" lõpuni lugesin. Kui ma ütlen inimestele, et mulle ei meeldi kirjandust õppida, siis on mul tunne, et arvatakse, et mulle ei meeldi lugeda ning tavaliselt imestatakse. Vastupidi, mulle meeldib väga lugeda, aga mitte kõike. Ma lihtsalt ei saa kõigest aru või siis ei sobi mulle teatud raamatud. "Õnnelik surm" ei sobinud. Minu jaoks oli see liiga keeruline, täpselt nagu ka Sartre'i "Iiveldus" (neis on ka teatud sarnasusi). Samas teised Camus teosed nagu "Katk" või "Võõras" meeldisid mulle aga väga. Viimase lugesin ühe korraga läbi. Ja kui ma siis PEAN lugema midagi, mis mulle ei sobi ja sellest essee kirjutama, siis see tõesti ei meeldi mulle.
Käisin täna raamatukogus ning võtsin sealt armsa Remarque'i "Kolm sõpra" ning Bernard-Marie Koltès' teose "Läänekallas. Roberto Zucco" (ma ei tea, kuidas seda pealkirja peaks kirjutama, raamatus on kaks erinevat juttu). Ma ei taha prantsuse kirjandusega võõraks jääda ning loodan, et leian ikka rohkem raamatuid, mida naudin. Selle Koltès' raamatu vastu on mul tükk aega huvi olnud. Nimelt olid paljud näited, mida baka töö korpuses kasutasin just sellest raamatust pärit.
Aga mida ma siis õpin?
Mul on seitse ainet, kuid kuna osad ained on üle nädala, siis pole mul ühelgi nädalal seitset loengut, mis on tore :)
Didaktika II (Õpin, kuidas õpetada prantsuse keelt. Esimese osa läbisin eelmise aasta kevadel.)
Avalik esinemine (Praegu on see väga huvitav, kuid kardan praktikume, kus peame hakkama ise kõnesid koostama. Viimati koostasin kõnet põhikoolis.)
Eesti keel (Äärmiselt vajalik aine. Arenesin juba täna kõvasti edasi kui harjutusi tegin.)
Sissejuhatus suulisesse ja kirjalikku tõlkimisse (Ilmselt kõige huvitavam aine. Just sellel nädalal käis meil külalislektor rääkimas diplomaatilisest tõlkimisest. Veendusin, et ma ei taha mitte kunagi teha suulist tõlget.)
Kultuuridevahelise kommunikatsiooni teooria (Praegu tundub huvitav. Olen läbinud kunagi lihtsalt Kultuuridevahelise kommunikatsiooni ja see oli põnev aine. Samas ma ei saa praegu aru, mil määral need kaks üksteisest erinevad.)
Terminoloogia alused (Jälle huvitav, aga raske, sest just siin peame hakkama sõnastikke kritiseerima ning oma terminibaasi koostama. Hetkel tunduvad need väga keerulised ülesanded.)
Sissejuhatus Euroopa Liitu (Esimene loeng oli kohutavalt igav. Teiseks loenguks tegin endale Euroopa Parlamendi osa puust ja punasega selgeks ning siis oli juba parem ja sain millestki aru. Kuulsin ka teisi kommenteerimas, et kui asjast aru saab, on täitsa huvitav.)
Nüüd lülitan end koolilainelt välja ning hakkan vaatama filmi "Hansel and Gretel: The witch hunters". Väljas on juba pime. See pidi natuke õudukas olema (ilmselt Van Helsingi tüüpi), eks ma siin siis üksi pimedas "värisen" :D
Ja ikka tulevad pildid ka. Täna oli jälle ilus päikseline ilm. Kasutasin võimalust ja kandsin oma valget suvekübarat. Mulle on väga hakanud meeldima see vana teksajakk. Teksapluusi olen tulutult kaltsukaid pidi taga ajanud. Eks siis peab jakk sobima.
No comments:
Post a Comment