Täna oli enesetunne õnneks hommikul juba täitsa hea. Ja pidigi olema, sest sõitsin hommikul Võrru, et uueks töönädalaks valmistuda. Jube raske oli kodunt ära tulla, aga eks pean sellega harjuma ja leppima nii kaua kuni töö teises linnas on.
Kui ma juba Võrus olin ja end natuke paremini tundsin, siis tuli ka siinoleku aega kuidagi kasulikult sisustada. Ilm oli väga ilus. Tegin vajalikud tööasjad lõpuni ning otsustasin seenele minna. Metsas oli väga ilus. Mul oli kohe kahju, et mingit kaamerat kaasas polnud. Päike paistis, marjad ja igasugused seened piilusid sambla seest. Sammal tundus nii pehme, et oleks tahtnud end sinna pikali visata. Sattusin hoogu ja korjasin lisaks väiksele korvikesele ka ühe kilekoti täis. Kokku sai neid nii palju, et kupatasime pilvikuid ja männiriisikaid kolme potiga.
Peale seenelkäiku sain saunas mõnuleda ja iluprotseduure teha. Keha koorisin vana hea kohvipaksuga ning näole tegin purustatud kaerahelbe ja meemaski. Ma arvan, et kui igasugused poemöksid otsa saavad, siis hakkangi ise koorimissegusid tegema. Sain ju sünnipäevaks ka raamatu selle kohta, kuidas ise kodus lihtsalt maske ja kreeme teha. Võib-olla mõne asja peab juurde ostma/tellima (nt e-vitamiini), aga mina leian, et ise tehtud asjadel on suurem väärtus, kui poest ostetutel.
Veendusin, et prantsuse lastelaulud ei ole päris normaalsed. Üks laul räägib linnul sulgede kitkumisest, teine meremeestevahelisest kannibalismist. Alouette'i (laul lõokesel sulgede kitkumisest) hakkasin eile õhtul kuulama ning see jäi kohe pähe ja ka kummitama. Äkki ikka laseb täna magada. Mari, kas meie ka seda laulu õppisime või oli meil midagi sõbralikumat?
No comments:
Post a Comment