Monday, September 1, 2014

Esimene

Esimesel septembril on minu jaoks alati kohati kaunis kohati nukker maik olnud.
Minu jaoks on suvi sellega läbi, mis siis, et kalendri järgi veel pole. Aga puhkus on läbi. Homme on mul nii esimene täispikk ja korralik tööpäev kui ka esimene koolipäev ülikoolis.
Sõitsin täna jälle Võrru, et natuke tööd homseks ette valmistada. Mõistsin koju jalutades, et ma pole 8 aastat esimesel septembril Võrus olnud. Eks viimati oligi siis, kui 9. klassi läksin. Alati oli see päev ikka pidupäev koos tordi ja gladioolide ja astritega ning meie, lapsed, olime kõik kenasti riides ja ärevil.
Nüüd pole siin enam kedagi. Ka kõige noorem vend sõitis eile Tartusse. Mõtlesin korraga, et tahaks väga kringlit või torti, kus oleks "Tere kool!" peale kirjutatud. Ega ma Tartus kesk-või ülikoolis 1. septembrit eriti ei tähistanud. Eks käisin infotundides ja aktustel, äkki isegi sõin midagi head. Võrus on aga 1. septembril teine tähendus. Mälestustes on kindlad traditsioonid ja äkki isegi mingi lapselik rõõm, mis siis veel alles oli.
Nägin tee peal ema, kes ütles, et oli küpsisetorti teinud. Vähemalt midagigi.
Olin mitu tundi üksinda. Sõin boršisuppi ja vaatasin "Troonide mängu", tegin tööplaane.
Täna on paha olla täiskasvanu, täna tahaks olla väike Anna, kellele punupatsid tehakse ja kes kahe suu poolega kreemitorti sööb.
Tegin kiire otsingu ning leidsin natuke pilte varasematest esimestest septembritest. Ma vabandan kohe Tõnise ja oma sõbrannade ees, kes on võib-olla arvanud, et olen alati hea stiilitajuga olnud. Tegelikult täitsa piinlik on, aga kuna päev on vastav, siis jagan neid pilte ka teistega.
Kõik on algselt tehtud "seebikarbiga", millel puudus piltide kustutamise ja valimise võimalus. Sellest annavad tunnistust "suurepärased" fotod pooliku Annaga.

1997
 1999 koos oma algkooli aegse parima sõbrannaga
 2001 (Kirusin just emale, et küll ma olin kole laps. 9 aastaselt olin veel vähemalt armas, aga edasi muutusin pontšikuks ning riides käia ka ei osanud)

2002 OH JUMAL! Kunagi olid lõngapatsid moes ja mina muidugi olin moekas neiu. Tegin need siis ise ning käisin niimoodi kaks nädalat koolis. Häbi oli aga ilmselt ei tundunud.

2003 Annast sai pubeka-preili. Kaalukaotus on märgatav, riietevalik annab soovida.

 Lemmik esimese septembri pilt selle lõngapatsi kõrval. Aga kõik pildid pidi ikka ära ilmutama, midagi ei tohtinud raisku lasta.

2005 Riietus oli lahe :) mäletan, et sain selle komplekti Balti jaama turult 10 krooniga.
 Huh, sai läbi see piinlik seeria.

Ma loodan, et see uus õppeaasta tuleb vähemalt sama edukas, kui eelmine ning eelmisel polnud üldse midagi viga.
Registreerisin end täna ainetele ning tundub, et saan hakkama, vähemalt sügisel.
Nagu igal aastal, ei ole ma aga vaimselt üldse valmis jälle õppima hakkama. Praegu igatsen neid palavaid juulipäevi, kui voodis vedelesin ning vingusin, et mitte midagi pole teha :D

No comments:

Post a Comment