Tuesday, April 29, 2014

Pretty and brown (ning From China vol 4)

Iga päev on nagu sünnipäev, sest kuu aega tagasi tellidud kaup tilgub iga päev kohale.
Eile sain kätte ühe kleidi. Täna oli pakke koguni kaks: kleit ja käekell.
Kleitite ma praegu ei näita, neist peaks seljas pilti tegema.
Käekellade fänn ma ei ole. Ostsin ühe kaks aastat tagasi Chenonceau lossi suveniiripoest. Enne seda oli mul viimati vist käekell 13 aastaselt, aga see oli kaunis veripunasest lakknahast Gucci. Me Alariga ei saanudki aru, kas ta oli võlts või mitte, sest leidsime ta kaltsukast ja sealt võib igasuguseid asju saada. Igaljuhul võib aru saada, et käekellavaimustust mul pole, kuni nägin Aliekspressis ühte käekella, mis näeb välja nagu käevõru-pael-rihm. Sellised on mulle varem ka meeldinud, aga pole lihtsalt vajadust tundnud. Nüüd küll aga armusin ning 2.85 euroga saigi see kell mu omaks. Olen väga rahul. See on täpselt nagu olema peab, ilus, mugav, kerge :)

 Teine kell on ka ülilahe ja pilkupüüdev. Olen selle eest kõvasti kiita saanud. Rihmapealne minirihm on mu ema leiutis. Õiged rihmad suutsin ära lõhkuda :/

Minu teine brown and pretty toode täna on Body Shopi Brasiilia pähkli duššikreem. Avastasin, et pean kohe-kohe oma kliendikaardile kogunenud raha ära kulutama. Nuusutasin neid nii kaua, et imelik hakkas. Tegelikult oleksin äärepealt võtnud hoopis Moringa duššigeeli. Kartsin, et see muutub liiga vängeks ja tüütuks, samas kui Brasiilia pähkel on magus ja koorene, tunnen seal isegi kergelt karamelli. Moringa geeli tahan siiski ka, see võiks olla kasvõi üks mu sünnpäeva soov (kõik The Body Shopi tooted võiks olla :D).
Lähen kohe ja proovin uue toote järgi. Lõhn on küll selline, et hoopis sööks.

Sunday, April 27, 2014

From China vol 3 ja komplektid

Panin täna kokku mõned komplektid koos oma kõige uuema särgiga.
Alati, kui midagi ostan, püüan mõelda vähemalt 3 asja, millega seda kanda saaks (kuigi mul on ka siiski paar sellist asja, mida mitte kuidagi ei oska mitte millegagi kanda :/ )

Selline komplektide moodustamine on päris hea mõte. Kui mingil hetkel ei oska mitte midagi selga panna, on hea kiirelt järgi vaadata, mis millega sobib.

Niimoodi käisin reedel juba Mari pool, pluss veel mustad võrgumustrist lilledega sukapüksid ja mustad lakkkingad.

Need ülilaiad Seppälä püksid, mis eelmise suve lõpus sain, on vist parim sealne leid üldse :)
 

Kui mul oleks rohkem aega ja viitsimist, et blogida, siis võiksin olla säästumoe blogija :D Neist komplektidest on kõige kallim kolmas. Püksid sain allahindluse ajal 9 euroga. Enamus muid asju on saanud kas second-handist, Hiina netipoest või sõbrannadelt. Pluus maksis 4,67 eurot ja tundub praegu olevat kõige korralikum asi, mille netipoest saanud olen :)

Saturday, April 26, 2014

Roos, koogid ja õrnad hetked

Eile oli koolis, kus töötan 12nda klassi lõpukella aktus.
Minul nendega enam tunde polnud. Lõpetasin tööpäeva enne kella kahtteist ning läksin Humanasse šoppama.
Kell 13 algas aktus, kuhu ka kõik gümnaasiumiastme õpetajad olid oodatud. Väga kena oli. Väikesed lapsed rääkisid, miks on hea olla suur, suuremad lapsed laulsid, direktor pidas kõnet. Kõik nägid väga kenad välja. Iga õpetaja sai ühe punase roosi. Ma oleks küll eelistanud, et mulle oleks andnud lille keegi minu õpilastest, aga samas tean, et ega nad ju jagama ei hakanud, et kes täpselt kellega tuttav on. Sain lillekese koju toodud ning iga natukese aja tagant käin seda nuusutamas.
Seejärel oli koos õpilastega koogisöömine (ausõna, kui ma vaid ei jälgiks, mida söön...jube hea ja magus tort oli).
Enne kui bussi peale läksin, käisin lillepoest läbi, et oma roosile ampull osta. Kui kohalikust kaubanduskeskusest väljusin, seisis üks mu (endistest) väga headest õpilastest oma suure ja kõrge autoga (äkki oli Hummer) poe ukse ees, tundus, et ootas kedagi. Hakkasin autost mööda minema, kuid siis mõtlesin, et kuidas ma lähen nii, et õpilasele otsagi ei vaata. Vaatan siis teda, tema vaatas mind, naeratas ja lehvitas. Naeratasin vastu.
Kui bussijaama poole kõndisin, tuli pisar silma. Mõned tublid inimesed said ikka päris armsaks nende 8 kuuga. Loodan, et puutun nendega ikka ka tulevikus kokku.

Õhtul ootas mind kodus uus pluus Hiinast (pildidl). Jälle nagu sünnipäev!
Läksin Marile külla, et lihtsalt aega veeta ja ka rootsi keele testid ära teha. Sõime rõdu peal õhtust. Niiiiiiii mõnus oli :) Kahju kohe, et mul endal rõdu pole.


Tänane on möödunud enamasti ühte prantsuse keelset esseed kirjutades. Avastasin eelmise esseega, et palju lihtsam on teha enne eesti keelne valmis. Siis on mõtted juba olemas, vaja vaid grammatika pärast muretseda. Eelmisel korral polnud nii tehes ka kirjavigu eriti, seega peaks selline süsteem toimima.
Üle pika aja jõudsin täna ka kooki teha. Olen kaua kohupiima koogist unistanud....ja punasest veinist.

Hästi lihtne ja hea kook on. Ostisn plaadikoogi pulbrit. Segasin veega. 3 pakki kohupiima, 2 mina, rosinaid, konservvirsikuid, suhkrut, natuke jahu, koogipulbritainaga panin kihiti vormi ja ahju pooleks tunniks 180 kraadi juures.
Kahest tükkist jäi igal juhul väheks.

Wednesday, April 23, 2014

From China vol 2

Täna tuli tuju enne tööle minekut blogida. Kell on 6.14, ilm on kaunis ja päikseline (kuid külm).
Sain esmaspäeval kätte oma kauaoodatud ehtepaki.
Tellisin 3 kaelakeed, millest kaks on imeilusad, kuid üks pole üldse selline nagu pilt näitas ning selle kohta kirjutan ka kaebuse. Ma ju ometigi tellisin teistsuguse toote.
 Selle keega olen väga rahul. Kandsin seda eile koolis ning panen ka täna tööl kaela.


See kee on ideaalne. Täpselt nagu pildil. :)


Ja see on siis see õnnetuke, kes pidi olema hõbedase ketiga, kivid pidid olema teistsugust rohelist värvi, osad kivid on ühel pool ühtemoodi, teisel pool teistmoodi paigutatud. Kujutan ette, et näiteks musta topi ja tumedate teksade või seelikugavõib ta päris efektne jääda, aga samas ma pole kindel, kui palju seda kannaksin. Esialgu on plaan kee maha müüa, äkki kellelegi teisele meeldib see väga.

Eile õhtul hakkasime emaga koos mulle maksiseelikut õmblema. Teeme seekord hästi korralikult. Otsustasin, et ei taha poest osta (ja kuna olen pikk, siis netist tellida ei julge). Ise tehtud seelik on originaalne ja kokkuvõttes ikkagi odavam, kui poest ostetud :) Proovisin eile väljalõigatud seelikut endale ümber ja tundub, et tuleb väga lahe. Loodetavasti saame täna selle valmis ka.

Sunday, April 20, 2014

Ekstreemsport ja esimene päikesepiste

Minu kevadpühad on küll väga kevadiselt, kui mitte öelda suviselt läinud.
Reedel, kui oma prantsuse-eest tõlke taga juba nutsin, et mida ma üldse ülikoolis teen, kui midagi ei oska, vedas Tõnis mu Anne kanali äärde rulluisutama. Ma polnud 4-5 aastat neid jalgagi pannud, kuid püsisin püsti, mis siis, et häbi oli, kui ükskõik kes teine uisutaja mööda kihutas. Peaksin endale uued uisud ostma. Need 13 aastat vanad, mis praegu on, hõõruvad IGA kord jalad katki. Eks ma neid sellepärast ei kasuta ka eriti. Ega ma ka seekord ei pääsenud ilma kahe puruks hõõrutud villita, mis põrguvalu teevad. :( Aga sõita oli tore :) Eks ma kartsin ka ikka natuke, jänku nagu olen. Seetõttu oligi ekstreemne ettevõtmine :D Pidurdada ma ei oska, kallakuid ka kardan, plus kive, mis rataste vahele jäävad.

Eile sõitsime Kädi maakohta, et tagantjärgi tema sünnipäeva tähistada. Ilm oli nii eile kui täna erakordselt ilus. Kahetsesin, et rohkem lühikesi riideid kaasa ei võtnud.
Õnneks ikka ühe kleidi taipasin kotti panna.




Püüdsin õppida ka, aga tegelikult olid minu jaoks eilne ja tänane üks suur lebotamine. Ma ei tea, kaua ma täna õues olin, kuid nägu on punane ning nüüd tunnen, et ka süda on kergelt paha. :S Ju sai liiga palju päikse käes oldud. Üritan nüüd natukenegi logelemist tasa teha, aga eriti ei jaksa. Samas mul oli seda ikka vaja ka...puhkust, mitte päikesepistet.

Annu ja Kätu

Thursday, April 17, 2014

From China vol 1

Kui täna töölt koju jõudsin, ootasid mind ees kaks pakki, mille mõlemad vähem kui kuu tagasi Aliekspressist tellisin.
Laupäeval peaksin kolmanda paki kätte saama. Tean, et see on juba Eestis, kuid homme ei liigu see ju kuhugi.

Väike must käekott. Tahtsin just musta, sest seda saab kõigega kanda, kuigi tumeroheline, sinine ja helelilla käekott olid ka väga armsad. Siiani pole mul sellist käekotti, mida saaks igale poole kaasa võtta (alati  ei taha ju suurt kotti kaasa vedada) ja millel oleks lukk. Teistel kottidel on lihtsalt klapid või mingid klõpsud, mis aga pole kuigi turvalised.

Sellesse pluusi armusin kohe, kui seda nägin. Ega ma siis kaua ei mõelnud ka. See on lihtsalt täiesti MINU pluus. Teksadega on väga äge ning kujutan seda juba ette khakiroheliste lühikeste pükstega.. Materjal on küll sünteetiline, aga pole väga hullu (antistaatik aitab ka). See on väga kerge ja mugav ning päris hästi õmmeldud.


Saturday, April 12, 2014

Pükste vaimustus

Mõned inimesed häbenevad riiete ostmist second-handist (näiteks mu vennad), aga mina ei ole kunagi seda kuidagi häbenenud. Ma ei leia, et peaksin kulutama kõvasti raha asjadele, mida võin saada ka väga odavalt (ehk siis enamvähem nende tõelise väärtusega). Käisin eile peale tööd Humanas. Võru Humana on tore koht, kus kõige kallim asi maksab uue kauba päeval 4 eurot. Eelmisel nädalal sain sealt 3 euroga ühe Vero Moda kleidi, mis juba nii Tõnise kui tüdrukute käest koolis kiita on saanud. Eile pidi seal olema 1 euro päev, kuid kuna samal ajal peeti ka Kagukeskuse sünnipäeva, kus pood asub, siis olid kõik asjad 0.50. Tulin tulema kahe paari lühikeste pükstega.

Ühed Tommy Hilfigeri teksad...



...ja teised Vero Moda linasest püksid, mis minu suureks rõõmuks on nr 36 ja mulle väga hästi jalga sobivad :)

Nüüd tuleb vaid ilusaid ilmu oodata, et neid ruttu kanda ka saaks.

Friday, April 11, 2014

Ülbe kass, pardipaar ja kevad

Üle ei tea kui pika aja jäin täna Võrru ning sõidan tagasi koju alles homme.
Ilm oli väga ilus ning tegin mälestuseks mõned pildid saabuvast kevadest.
Töölt tulles nägin kodu lähedal kraavi peal pardipaari, kes igal aastal siia tuleb. Eks neil on kuskil lähedal pesa. Nukker natuke, et nad selles räpases kraavis ujuvad, aga samas nii armas, et nad alati koos on ning ikka tagasi tulevad.


Mälestuseks tegin pildi vanast pihlakast, sest seda äkki järgmisel aastal enam ei ole. Ta on seest õõnes ning juba osaliselt ära murdunud. Kuidagi imelik, kui seda enam poleks, sest kogu elu on ta aias olnud. Pealegi pidavat pihlakas õnne tooma ja head energiat kiirgama. 

Kui juba pildistama hakkasin vaatasin üle ka lilles, mis aias olemas on lisaks lumikellukestele.


Ka viljad hakkavad valmima :D Varsti saab rabarberipirukat.


Jäädvustamist vääris ka Kitty ülbus. Lihtsalt võimatu on teha tööd või õppida, kui see kass lähedal on, sest siis PEAB tegelema ainult temaga. Ja kui ei tegele, siis küll ta teeb nii, et teda tähelepanuta ei jätaks. Vahel pean teda WCsse kinni panema, et saaks rahulikult süüa. Teisi uksi oskab ta lahti teha.
Täna käis Kitty meiega ka koos saunas. Mitte pesemas muidugi vaid lihtsalt istus eesruumis ja nurus tähelepanu. Millegipärast on talle alati meeldinud sauna eesruumi kaasa tulla. Ju on hea soe ja inimesed ka ei lähe mitu tundi kuhugi kaugele.

Sunday, April 6, 2014

Trennimotivatsioon

Käisime eile Tõnisega Tartu ülikooli spordihallis vaatamas Lõuna-Eesti VI lahtisi karikavõistlusi kulturismis ja fitnessis. Minu jaoks oli see päris huvitav üritus, sest olen siiamaani näinud kulturiste vaid pildi pealt. Lisaks oskan vahet teha bikiini ja body fitnessil.
Bikiini fitnessi tüdrukud olid väga ilusad, väga saledad, aga lihastes, mis tõestab, et naised ei lähe trenni tehes kergelt jämedaks. Võib olla sale, lihastes ja ilus.
Kaamerat mul kaasas ei olnud, kuid pildid neist, keda nägime on üleval Tartu Postimehe lehel:

http://tartu.postimees.ee/galerii/32964/louna-eesti-vi-lahtised-karikavoistlused-kulturismis-ja-fitnessis/2941288

Tõnis rääkis juba eelmisel suvel, et kehatüübi poolest võiks ma body fitnessiga tegeleda. Mul on laiad õlad ja selg ning tugevad jalad, aga body fitnessi tüdrukud on natuke liiga lihastes.
Ma ei tea, kas mul oleks püsivust, et end nii kaugele treenida, et võistlustele minna. Tehtav oleks see küll.
Otsisin üles oma mõõtmistulemused eelmisest aastat. 03.01.2013 oli minu kõht kõige peenemast kohast 73 cm, naba ümbert 84 cm, puus 97,4 cm ning reis kõige jämedama koha pealt 59 cm.
Mäletan, et kaalusin siis 67 kg, kaks kilo olin suve ja sügisega alla saanud, sest Prantsusmaalt tulles olin 69 kg.
Sellel esmaspäeval kaalusin end Auras ning saavutasin oma viimaste aastate rekordi - 62,1 kg. Tänase päeva seisuga on ka mõõdud kõvasti erinevad: kõht kõige peenemast kohast 70 cm, naba 79 cm, puus 92 cm ning reis 55 cm.
Motiveerituna eilsetest võistlustest tegin täna korralikult trenni. Sõitsin 5 ringi rattaga ümber Anne kanali, tegin 100 kükki, 90 kõhulihast pluss hunniku muid harjutusi fitnesspalli ja 1,5 liitriste veepudelitega, mis hantlite otstarvet täidavad.
Sain talvel endale kolm Myfitnessi spordiklubi pääset, kuna need kehtivad aprilli lõpuni, siis pean need ära kasutama. Plaaningi homme minna ja järgi vaadata, kuidas seal jõusaal on ning kui saab, lähen ka BodyPump trenni.