Iga lõpp ei ole muud kui algus uus

Eile oli minu armsa Marikese lõpuaktus.
Mäletan väga hästi, kuidas ta tuli eelmisel suvel minu lõpuaktusele ning ütles, et varsti saan mina tema omale tulla. Siis tundus see nii kaugel, kuid nüüd on see ometigi läbi. Tal on käes Eesti Lennuakadeemia bakalaureuse kraad side ja navigatsiooni alal ning tema ees on väga paljud uksed avatud.
Ilm oli jahe nagu ta ikka viimasel ajal on. Eelmisel aastal sain enda õmmeldud seelikus aktusel käidud, nüüd tuli kampsun ja tuulejakk+sall selga ajada.

Peale aktust näidati mulle Tõravere observatooriumit, kus Mari enamuse oma lõputööst valmis tegi. Sain ka tööd ennast näha, mis juba natuke aega seal kasutuses on olnud.

 Ma ei tea, miks need silmad nii uimased on, aga teistel piltidel olid nad veel hullemad :P

Päeva lõpetasime Mari suvilas. Nägin paljusid tema sugulasi. Sõin kõvasti (nagu ikka kui söögi lähedale pääsen).
Ma tean, et sa saab kõigega hakkama, mida ette võtab.
Ta on uskumatult tubli neiu. Mul on väga hea meel, et mul on nii vahva ja tark sõbranna. :)