Anna jälle sööb (ning proovib ka poodelda)

Eile katsetasin ma aedviljavormi porgandist, suvikõrvitsast ja küüslaugust.
Mu ema teeb väga head suvikõrvitsavormi, kuid tema panebki sinna vaid kõrvitsat ja küüslauku (koos muna ja juustuga). Minul enam kõrvitsat nii palju ei olnud, et ainult seda kasutada. Riivisin lisaks ühe keskmise porgandi, segasin riivkõrvitsa, porgandi ja hakitud küüslaugu 2 muna, tilga piima, hästi natukese riivjuustuga, mida mul juhuslikult alles oli ning lisasin ka 3 viilu kanasinki, millest oli vaja lahti saada. Maisestasin soola, musta pipra ja ürdiseguga ning juurde keetsin värsket kartulit. Kuna ma pole ammu vormitoite teinud, siis jäin väga rahule ning julgen teinekordki teha.
Kaunistasin isekasvatatud basiilikuga :)

Tükk aega pole ma teinud ka küpsisekooki. Eile tuli tahtmine proovida kräsupead. Kahjuks ei osanud ma arvestada hapukoore kogusega ning lõpuks sai seda liiga vähe. Samuti immutasin kakaoküpsiseid liiga vähe, sest kartsin, et need saavad liiga vedelad. Magustoiduna on kook hea. Lisasin küpsise-hapukoore segule kompotikirsse, ms muudavad kogu koogi mahlasemaks. Teinekord aga tean, et immutada on vaja rohkem ja koort võiks ka rohkem olla.

Lisaks kokkamisele jõudsin eile ka linnas käia. Tuli isu natuke poodides ringi vaadata ning käisin Kuperjanovi tänaval Hot'i kaltsukas, kust mingil ajal päris palju riideid ostsin. Hindade poolest tundub see olevat kallimaks muutunud, kuid samas on seal ka väga ilusaid asju, mis ehk on ka oma hinda väärt. Proovisin päris suurt hunnikut, kuid lõpuks valisin vaid ühe pluusi, mis meeldib mulle nii värvi, tegumoe kui ka materjali poolest. Materjal on tegelikult kahe otsaga, ta pole sünteetiline, kuid kortsub väga kergelt.

Käisin ka Taskus kuid ülejäänud poed ainult väsitasid mind ning kõigil asjadel oli midagi viga. Seega jäigi minu poodlemine vaid üritamiseks. Tegelikult tunnen aina enam, kuidas poed mind väsitavad. Kaltsukates meeldib mulle küll jätkuvalt käia, kuid mitte enam nii, et võtakski ette ja käiks üle 1-2 poe läbi. Lihtsalt ei viitsi ja vaja pole ka tegelikult midagi.
 Millest aga jätkuvalt küllalt ei saa on küünelakid. Olen tükk aega tahtnud matti lakki. Kui Mari neist mulle äkki eelmisel aastal rääkis, siis mõtlesin küll kohe, et mulle meed ei meeldi, sest mulle on alati meeldinud läikivad küüned. Mida aeg edasi, seda põnevamatena on need aga tundunud. Mulle meeldib väga Maybelline'i Vintage Lether, kuid kuna ma pole näinud sellele veel head soodukat, on see ostmata jäänud. Avastasin Prismast Wild&Mild sarja matid lakid ning kohe tekkis soov osta endale must lakk. Ma ei tea miks. Käisin seda tükk aega vaatamas, uurisin teisi värve. Roheline, sinine ja heleroosa on ka väga kenad. Ei suutnud otsustada. Täna siis ostsin selle musta ära. Proovisin kodus peale, kuivas ruttu, jäi täitsa matt, aga midagi on ikka valesti. Äkki ei ole must minu värv küünte peal? Äkki olen lihtsalt harjunud värviliste toonidega? Juba hakkasin kahetsema et sinist või rohelist ei ostnud. Ehk on asi tõesti lihtsalt harjumises. Kole ta pole, lihtsalt sünge (mitte et ma muidu musta ei kannaks ja see mulle ei meeldiks). Aga matt efekt mulle küll meeldib :) vahelduseks on see väga huvitav.