Bald chick

Ma olen olnud alati uhke selle üle, et ma ei karda silmapaistvaid soenguid ja mulle meeldib nendega katsetaga. Viimasel ajal olen küll rahulikum olnud, juuksed tumepruunina hoidnud ja midagi väga hullu lõiganud ka pole. Välja arvatud see, et juba üle aasta olen hoidnud oma juuksed vasaku külje pealt lühemad...see on see popp ja noortepärane viimasel ajal olnud.
Eile oli mul emotsionaalne kriis. Tavaliselt ostan siis endale midagi või teen iluprotseduure, et end paremini tunda ja millelegi muule mõelda. Eile mõtlesin ka, et oleks vaja vasakut külge lühemaks teha. Ma aga ei kuulanud absoluutselt oma aju hoiatust, et 1) selliseid asju ei tohi teha, kui ei mõtle selgelt ja 2) millega ma seda teen, kui mul pole juukselõikusmasinat.
Hakkasin kääridega nüsima ja peale teist lõiget sain aru, et see polnudki kõige parem mõte, mis mul elus pähe on tulnud. Järgi ka ei jätnud ja siis olingi hullem kui blenderis käinud põrandamopp. Järgmine samm oli seda jama parandama hakata. Kuna kääridega ma seda teha ei suutnud, siis ainsa lahendusena võtsin žileti ja rasseerisin selle poole lihtsalt paljaks... ka seda ebaõnnestunult. Enesetunne oli veel hullem kui varem. Nüüd tundsin lisaks abitusele ja hirmule ka end inetuna.
Mõne tunni pärast, kui olin oma uue välimusega leppima hakanud, läksin sõbranna poole ja lasin tal soengu korralikumaks teha..et lõigata ära tutikesed ja karvad sealt, kust ma ise ei saanud.
Ma usun, et see on kõige hullem soeng, mis mul kunagi olnud on. Võib-olla ka kõige inetum. :(
Samas kasvavad juuksed päris ruttu. Kui 3-5 mm ära tuleb, siis ma enam ei muretse. Tavaliselt olen masinaga 6mm peale ajanud ja see mulle meeldib.
Ostsin täna takjajuure õli punase pipra ja teepuuõli ekstraktiga. See peaks väljalangevust peatama ja ka juuksed kiiremini kasvama panema. Muidugi ma ei arva, et nüüd homseks 5 mm ära tuleb, aga kuidagi tuleb algust teha ja ÄKKI kui ma nüüd pea ära pesen ja ülejäänud juuksed ilusad säravad ja kohevad on, näen ma vaatama sellele, et pooleldi kiilakas olen, ikkagi kena välja. :)