Meil oli eile T-ga suur plaan trenni minna. Ta oli oma asjad esmaspäeval juba kaasa võtnud ning panime kenasti kella poole kümneks helisema. Helises ka, kuid T küsis mult, kas tahan trenni minna või lebotada. Mõtlesin, et nii pool tundi ei tee ju paha, kuid kui ärkasin oli pea tund möödunud. T ei tundunud ka eriti innukas ja nii siis lebotasimegi umbes kella üheni. Ma ei ole saanud endale sellist luksut jõuludest alates lubada. Trenni me loomulikult enam ei läinud, sest T pidi varsti tööle minema. Proovisime hoopis järgi Asian Chefi, mis mul korteri lähedal on. Võrreldes Pangega on vist odavam..ma ei tea. Nuudliports oli suurem, aga kastet juures polnud. Võtsin aedviljadega nuudlid ja need olid natuke igavad. Kahe peale võtsime ka Singapuri kana. Ma loodan, et see pidigi selline kõva ja "kuiv" olema...kaste seal juures oli päris hea. Ehk kunagi kui rohkem raha on, siis lähen veel sinna sööma. Praegu ei oska öelda, kas on väärt koht või mitte. Tagasi minu juurde jõudes lebotasime edasi. Vaatasime lihtsalt nii kaua telekat, kuni T ära pidi minema. Kohutavalt produktiivne päeva esimene pool.
Eile oli uurimistöö esitamise tähtaeg ja kui hakkasin seda üle vaatama, leidsin veel asju, mis olid valesti ja tähelepanuta jäänud. Lõpuks sai ikka ära saadetud ja läbi ma sellest ainest kindlasti ei kuku, aga kui hästi selle tööga hakkama sain...ei tea.
Täna olin väga tubli. Käisin trennis, kirjutasin bakatöö teooria osale ühe osa juurde ning õhtul saadeti meile tõlke eksamid, mis tuleb homme õhtuks ära teha. Alustasin seda juba. See pole VÄGA raske, aga igalt poolt annab vigu hiljem leida nign ma juba tean, et ma kipun liiga tekstilähedaseks jääma või tõlgin siis asja mõtte valesti. Oh well... olgu mul homme värske ja puhanud pea!
Eile õhtul oli mul aega, et "Piiririiki" lugeda. Olen seda kunagi juba lugenud ja see meeldis mulle väga, kuid kuidagi olin kogu jutu ära unustanud. Lihtsalt mäletasin, et see on väga hea raamat. Praegu meenudb küll, et olen lugenud sellest ja tollest, kuid samas on iga lause justkui täiesti uus. Kui vahva oleks lugeda raamatuid, kui sa ei tea, mis järgmisena toimub, kuid sa tead, et see meeldib sulle!
Paar aastat tagasi lugesin ma väga palju. Praegu imestan, kuidas selleks siis aega leidsin. Üleeile sain hädavaevu Amelie Nothombi "Stupeur et tremblements" ("Jahmatus ja värinad") läbi. oli küll taskuraamat, aga ikka läks kaks kuud aega :S Suvel jõudsin lugeda Remarque'i "Lissaboni ööd", Kundera "Elu on mujal", Kepleri "Hüpnotisööri" ja Cooperi "Luuderohtu". See viimane oli kõige kehvem. Peaks ja tahaks ikka rohkem lugeda. Kui järgmine teisipäev läbi on, siis saan poolteist nädalat kindlasti natuke puhata (kui bakatöö lubab) ja siis loen. Hakkan nimekirja koostama.
T soovitas mul tegelikult "Kääbikut" lugeda. Selle võikski nüüd esimesena ette võtta.
No comments:
Post a Comment