Tere kool!

Üle pooleteise kuu on mul täna jälle aeg kooli minna. Õnneks oli eilne (esmaspäev) veel vaba. Järgmisel nädalal on ka ja siis hakkab katalaani keel toimuma. Hector on praegu Kataloonias, sellepärast jäävadki tunnid ära.
Lõpetasin oma vaheaja vähemalt kenasti ära. Laupäeval korraldasime T, Kädi ja Lauriga lauamängide õhtu koos Pisangi ja suuuure hunniku snäkkidega. Väga vahva oli. Loodan, et varsti tuleb võimalus korrata.
Eile oli mul selline koolieelne masendus. Hommikul käisin trennis ja pärast läksime T-ga Eesti Looduse toimetusse tema sugulasele paari ajakirja otsima. Kuna tema ei teadnud täiesti täpset teed ja mina ei suutnud välja mõelda kõige otsemat suunda, siis kujunes sellest väike talvine jalutuskäik Toomemäel ja tutvumine selle piirkonnaga, kus Veski tänav asub. Toimetus on Baeri kodumuuseumis. Jäime mõlemad nõusse, et see on väga kena maja. Sisustus oli päris 19. sajandist.
Käisin Kädi töö juures ning ajasin temaga ehk tunni juttu.
Ma ei tea, millest niiväga ära väsisin, aga terve õhtu oli kuidagi eriti nõrk olla. See polnud haiguse nõrkus vaid lihtsalt tugev väsimus. Lamasin voodis ja mõtlesin, et kuigi olen 22, siis tunne on nagu põhi- või keskkoolis, kui absluutselt ei tahtnud kooli minna. Ma ei tea, mida ma kartsin/kardan. Eelmise semestriga sain ju ilusti hakkama. Siis oli ka alguses suur masendus ja kõik tundus väga raske. Ometi lõpetasin paremate tulemustega kui oleksin oodanud ning ka oma lõputööga olen järje peal. (Enamvähem pool on mustandina valmis.)
Ma arvan, et asi on ka selles, et ma ei taha suhelda ja inimesi näha. Tunnen end küll hästi...sellesmõttes, et pole muresid, mis tuju rikuksid, kui ikkagi ei taha ma kellegagi suhelda (peale oma sõprade). Aga paraku pole väga valikut. Esimestest loengutest ei taha kindlasti puududa. Täna on mul praktika III teine osa (mis on eesti-prantsuse tõlge), prantsuse keele suuline ja kirjalik eneseväljendus II (mis on tegelikult esimese/teise aasta aine, aga ma olen jätnud selle varem tegemata) ning maalimine.
See eneseväljendus võiks mulle kerge olla. Rääkida ma vist küll jälle eriti ei oska, see-eest kirjutan hästi. Aga küll saab rääkimise ka jälle selgemaks. Päris ära pole ikka unustanud.

Otsustasin, et püüan kevadsemestril natuke parem välja näha. Eks ma hoolitsen ikka alati enda eest, aga tahaks ikka veel parem välja näha. Värvisin täna ripsmed ära ja tegin silmapliiatsiga kontuuri. Pool tundi püüdsin teha korralikku krunni. Harjumatu on ja võõras. :D
Ja ma õppisin just jälle veebikaga pilti tegema :D khuul