Seetõttu ma üldse ei kahetse, et kolmapäeva ja neljapäeva õhtu uue õmblustöö seltsis veetsin. Enne magamaminekut küll kahetsesin, et ei jõudnud läbi lugeda materjale prantsuse keele semantika ettekande jaoks, kuid õnneks jõudsin seda täna teha (uurin seda, kuidas Renault mudeli, Kangoo, reklaamid inimesi mõjutama peaksid ning mis sõnumit nad edastavad, hästi huvitav on õnneks).
Mindirohelisest seelikust jäi natuke riiet alles ja tahtsin proovida, kuidas ja kas sellest õnnestuks teha üks särk. Lõikeid mul polnud. Panin ühe teise särgi kanga peale ja lõikasin selle järgi suurema pluusi välja. Ema õpetas, kuidas käe-ja kaelaaukudele kanti panna nii, et olen nüüd jälle natuke targem.
Tulemusega jäin väga rahule, arvestades seda, et ma pole varem särki õmmelnud.
Ema soovis, et teeksin hommikul enne tööle minekut aiast ja õitsvatest tulpidest mõned pildid. Tahaksin olla Pöial-Liisi ja eladagi nende lillede keskel. Hommik oli soe, kergelt päikseline, õhk oli värske. Väga-väga suur suveigatsus tuli peale. Hetkel muidugi on ilm alla igasugust arvestust :(
Kui see kooliaasta ükskord läbi saab ja ma saan lillepeenarde vahele siruli visata, siis olen ma ikka tõeliselt õnnelik.
No comments:
Post a Comment