Tarte tatin

Astusin täna oma mugavustsoonist välja ning otsustasin proovida ühte enda jaoks täiesti uut kooki. Tegelikult plaanis on see tükk aega olnud, lihtsalt pole viitsinud asja kätte võtta.
Tarte tatin ehk tagurpidi õunakook on prantsuse päritoluga ning tegelikult imelihtne. Olen lugenud ka natuke keerulisemaid variante, kus tainaga natuke rohkem tegelema peab, kuid mina tegin sellise versiooni, kus kasutasin valmistehtud lehttainast.
Püüdsin teha küll retsepti järgi, kuid mingil hetkel tundus, et võid sai liiga vähe ning panin seda juurde. Siis aga sain aru, et tegelikult sai nüüd hoopis liiga palju. Midagi aga enam teha polnud.
Kõigepealt panin kõrgete äärtega pannile 75g võid ja umbes 1,5dl suhkrut. Tükeldasin ära 3 haput õuna. Tegin õhemad viilud kui retseptis kirjas oli. Kõige tüütum oli võist ja suhkrust karamellisegu tegemine. Alguses ei hakanud suhkur üldse sulama, siis paningi võid juurde. Tegelikult oleks pidanud kuumust lisama, selle peale tulin natukese aja pärast. Kui vedel segu valmis sai, valasin juurde õunatükid ja natuke kaneeli.

Kümme minutit see segu podises. Siis valasin õunad koos siirupiga koogivormi. Kirjas oli, et lahtikäiv vorm ei sobi. No sobis küll. Siirup oli piisavalt paks, et mitte välja voolata servade vahelt. Seejärel sättisin õunte peale lehttaina ning panin 220 kraadisesse ahju 15ks minutiks. 5 minutit lasin koogil olla ka ahjus, mis oli kinni keeratud ning mille uks natuke paokil oli.

Ja selline oli ta enne ümber keeramist. Kui kook oli jahtunud panin vormile taldriku peale ja keerasin teistpidi.

Voilà! Kui õunatükke kuidagi sättida, oleks kook parem välja näinud, kuid usun, et maitse oleks ikka sama olnud. Oli karamelline, oli magus, oli hapukas ja oi kui võine. Juurde soovitatakse lisada vahukoort või vanillijäätist. Mina seda küll ei teeks. Kaalujälgijate kook see just pole.

Mul on hea meel, et selle ära proovisin ning teinekord panen võid ikka natuke vähem. Ehk proovin ise tainast ka teha. Üle poole koogi on juba otsas. Sõin ise mitu tükki ja andsin Tõnisele tööle kaasa.

Kuid mu kulinaarsed katsetused ei lõppenud koogiga. Tõin lõuna ajal turu pealt värsket räime ning praadisin neid munaga. Ostsin suure hooga terve kilo kala. Nüüd ei jõua kõike ära puhastada, veel vähem süüa. Mõtlen, et prooviks homme teha räime-kartuli vormi. Kui tuleb hästi välja, saab ka teistele seda valmistada. Kooki julgen küll nüüd teistele ka teha.