Park, saun ja Halloween

Sõitme eile õhtul Tõnisega maale. Olin seda sõitu juba 3-4 nädalat oodanud. Et aga saaks ainult Tartust ära vahelduseks.
Muidugi on mul vaja koolitööd teha ning pool päeva olengi teinud kultuuridevahelise kommunikatsiooni referaati. Kogu materjal on nüüdseks läbi loetud ning pool juttu ka kirja pandud. Olen tublim, kui arvasin :)
Aga ega ma siia siis ainult arvuti taha passima ei tulnud. Sõitsime täna ratastega Räpinasse ning lõpuks sain ära teha jalutuskäigu Mõisapargis. Esimest korda käisin seal küll ülemöödunud suvel, kuid siis jättis see mulle nii hea mulje, et tahan ikka tagasi minna. Läinud suvel käisime sealt vaid kiirelt ratastega läbi. Täna aga lausa jalutasime, mis siis, et varbad külmetasid.

Pärast sai kuuma sauna. Tegime kaminasse tule, jõime õlut, kuulasime raadiot – ütlemata mõnus oli. Nii võiks kohe igal nädalavahetusel olla. Õhtuks sai korralikku jõulutoitu (verivorste, kartulit ja kapsast). Eelmisel nädalavahetusel hakkasingi neid juba igatsema.

Kui ma nooremana olin suur Halloweeni fänn, siis nüüd on mul üpris ükskõik. Kui telekast oleks mõni hea õudukas tulnud, siis olekime ikka vaadanud, aga mitte midagi lihtsalt ei ole. Samas nalja ikka pidi saama. Ukse taha tulid kaks väikest poissi, kes ütlesid, et täna on Halloween ning selle puhul peab kommi või raha andma. Oleks nad minu ukse taha tulnud, oleks ma nad minema ajanud ning mardipäeval tagasi lubanud tulla. Muidugi hea võimalus, et midagi saada ja seekord pole vaja isegi laulu või luuletust ära õppida. Natuke kurjaks tegi see olukord mind. Samas oli ka päris veider, et järsku kuskil maal lapsed Halloweeni peavad (kuigi ega nad muud sellest pühast ei tea, kui et Ameerikas käivad lapsed kommi lunimas).