Pooleteise nädala jooksul oli mul täna juba teist korda üllatus, et oi...ma olen nüüd magistrant. Tundub kuidagi väga tähtis ja uhke. Täna oli mul osakonna infotund. Ma ei tundud ennast üldse tähtsa ja uhkena. Kardan juba ette, et selle nädala jooksul tekkib mul kuule korral tunne, et mul pole aimugi, mida ma teen. Ja siis veel töö ka, kus ma küll loodan väga, et seda tunnet ei teki ja ma saan kõik 10 korda aru, et olen õiges kohas. Pidin hakkama töö kohta blogi pidama. Kreete tegi ettepaneku, et see võiks privaatne olla ning nii ma teengi. Seega kui keegi mu seda blogi lugevatest sõpradest soovib ka teist blogi lugeda, siis tuleb mulle teada anda.
Sügisilm andis endast ka mulle korralikult märku. Olin eile rattaga teen T poole, kui mõned minutid enne kohale jõudmist sain paduvihma kaela. Vaevalt olin tuppa jõudnud kui rahet sadama hakkas. Terve õhtu oli imelik tunne ning kartisin, et jään haigeks. Ega täna targem polnud. Lõuna ajal koju tulles tundus hea ja soe, isegi higistama võttis. Ei hakanud siis soojalt riidesse panema. Kahetsesin seda tugevalt. Infotunnis käik oli väga ebameeldiv. Võtsin kodus sooja vanni ning loodan nüüd, et ikka pääsen mõnest vastikust külmetushaigusest.
Soovin kutset teist blogi lugema :)
ReplyDelete